Hüvitusfondi projektijuht Andres Laisk kinnitas eile, et XV obligatsioonide emissiooni täismärkimisega probleeme ei ole. Kolmapäeva õhtuks olid eraisikud märkinud obligatsioone umbes 10 mln krooni ulatuses ehk poole emissiooni mahus.
Märkimises osalevate eraisikute arv peaks perioodi lõpuks ulatuma umbes tuhandeni, märkis Laisk.
Laisk lisas, et pangad jätavad oma märkimistaotluste esitamise tavapäraselt viimastele päevadele ja pankade kaudu märgivad obligatsioone ka personaalpanganduse teenuseid kasutavad eraisikud, kes teevad suuremamahulisi investeeringuid.
Hansa Asset Managementi juhataja Mihkel Õim kinnitas, et Balti Kasvufond osaleb emissiooni märkimisel. Hüvitusfondi obligatsioonid on oma tulususega atraktiivne investeering nii eraisikutele kui fondidele, aga neid on emissioonidest vähe saada, lisas Õim.
Käiomasoleva XV seeria emissioonide tulusus on garanteeritud 7protsendilist intressi ja 95kroonist müügihinda arvestades kokku 10,5 protsenti.
Alo Kullamaa Optiva Varahaldusest lausus, et Optiva Kasvufond ei ole veel otsustanud, kas emissiooni märkimises osaletakse. «Oleme Hüvitusfondi obligatsioonidesse juba investeerinud ning ühe väärtpaberi riski ei ole mõtet liiga suureks ajada,» ütles ta.
Tallinna väärtpaberibörsil kaubeldi eile HFi obligatsioonidega tavapäratult aktiivselt, enam kui 17 mln krooni eest, mis moodustas kogu börsikäibest ligi 70%. Suurim huvi oli IX, III ja VI seeria obligatsioonide vastu.
Õim märkis, et järelturult ostavad obligatsioone rahaturu- ja intressifondid, kes ei saa emissioonis osaleda, sest ei tohi võtta endale EVP kursiriski.
Eraisikule on Hüvitusfondi obligatsioonid peaaegu ainus võimalus võlakirjaturul osalemiseks ning emissioonis 10,5% intressi võimaldavate võlakirjade tootlikkus järelturul on 8 protsenti, mis on kasulikum kui pangahoius, lausus Andres Laisk.
Laisk lisas, et avalikke emissioone sel aastal enam ei plaanita, sest EVP vaba massi kriitiline piir on saavutatud. Laisk möönis, et veel sel aastal võib kokkuleppel suurinvestoritega toimuda kinnine emissioon.
Õimu sõnul oleks kindlasti huvi ka avaliku emissiooni vastu, kuid küsimus on hinnas, mida riik on nõus EVPde eest maksma.»
Hüvitusfondi juhatuse liikme, finantsdivisjoni direktori Margus Uudami sõnul võib fond taas lisaintressi maksma hakata siis, kui jooksev aasta on kasumis.
Fondi nõukogu esimees Jürgen Ligi on varem öelnud, et teise poolaasta eest lisaintressi maksmine pole kindel, sest garanteeritud 7% intress ei ole madal ja moraalset sundi lisaintressi maksta ei ole.