Aili Kukumägi • 11 oktoober 1999

Nõutuim toode vajab parimat müügipinda

Pilkupüüdvamatel kaupluseriiulitel ei ole mõtet hoida hulgaliselt kaupa, mida väga vähe ostetakse.

Müügipinna korraldamise peaeesmärk on vähendada kaotatud müüke. Kui soovitud toode pole saadaval, on kolm võimalust. Tarbija kas ei osta üldse, ostab midagi muud või läheb vajalikku teise poodi ostma.

Teisalt ei aita ka ülepakkumine: raha seisaks kasutamata kinni, halvemal juhul aga võib kaup rikneda. Seetõttu peaks olema riiulil optimaalne arv tooteid.

Müügipinna korraldamise (space management) eesmärk on kasumi suurendamine riiulipinna optimaalsema kasutamisega. Kuna alati on tooteid rohkem kui ruumi nende jaoks, on müügipinna korraldajal vaja otsustada, milliseid tooteid pakkuda.

Kas mingit toodet on riiulil liiga palju või vähe? Kui palju see toode sisse toob? Mis juhtub, kui selle toote asemel mõnda teist pakkuda?

Kasum kasvab, kui suureneb käive ning väheneb inventarikulu ja varustajate tööjõukulu. Müügi suurendamiseks on kasulik panna tooted vastavalt müüginäitajatele.

Iga toote müüki tuleb hinnata ning need tooted, millel on müügitulemustega võrreldes liiga vähe riiuliruumi, saavad seda juurde ning vastupidi. See vähendab olukordi, mil toode on riiulilt otsa lõppenud. Läbimüük kasvab ka tootekategooria paigutuse parandamisega. Paremini välja paistev toode läheb kiiremini müügiks. Suurt kasumit andvatele toodetele tuleks anda parem positsioon riiulil.

R-Kioskites kasutatav arvutiprogramm võimaldab luua ja parandada visuaalseid kaubapaigutusplaane, teha raporteid ja graafikuid.

Vastavalt eelnevatel perioodidel teenitud müügikattele ja tuleva perioodi ennustusele jagame kogu R-Kioskite müügipinna ära kaubagruppide vahel. Edasi juba tootegruppide ja toodete vahel.

Riiulipinna jagamisel arvestame ka eelseisva perioodi reklaamikampaaniaid, toodete turuosi ja trende, samuti tooteuuendusi. Uudistoodete puhul on tavaliselt oodata suuremahulist turuletoo©mise kampaaniat. Arvesse tuleb võtta veel kogu müügipunkti toodete mix'i sihtgruppe ja nende ostuharjumusi (impulsstooted impulssostu kohale jne).

Eks igaüks soovib oma toodetele paremaid tingimusi, kuid üldjoontes oleme alati leidnud ühise keele toote pakkujaga.

Kaubavaliku ja paigutuse müügipunkti riiulitel vaatame üle ja vajadusel korrigeerime iga nelja kuu tagant.

Rema 1000 ei kasuta müügipinna korraldamiseks spetsiaalset arvutiprogrammi, kuid see veel ei tähenda, et me space managemend'iga ei tegeleks. Tarkvara on rohkem õigustatud staabilsema majandusolukorraga riikides kui Eesti, kasvõi näiteks nn hankeaukude seisukohast.

Kauba väljapanekus lähtume kvartaalsetest müügianalüüsidest, tarnijatelt saadavast tooteinfost, kaupluse asukoha spetsiifikast, aastaajast ja läbiviidavast kampaaniast.

Stabiilsemates kaubagruppides püüame kooskõlastada müügipinna jaotuse pikemaks perioodiks. Konkreetse kaupluse müügipinnad kujundame koostöös kaupluse töötajatega.

See kõik ei ole kindlasti nii detailne, kui võimaldaksid space managemendi programmid, kuid usun, et vajakajäämised andmetöötluses kompenseerime töötajate endi abil. Pöörame tähelepanu kauba ja riiulite visuaalsele küljele, asukoha spetsiifikale, kohalikule konkurentsisituatsioonile, samuti arvestame võimalike hankeaukudega ja varguskindlusega.

Kuigi meil hetkel müügipinna korraldamise puhul tarkvaratoetust ei ole, ei tähenda see, et me seda tulevikus ei vaja.

Hetkel kuum