Eesti liberaalsus suurendab eksporti

Aeg-ajalt on huvitav heita pilk oma lõunanaabrite majandustegevusele.

Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta on endiselt suurim Eestis, 3590 USD aastas, võrreldes Läti 2610 USD ja Leedu 2900 USDga, need on 1998. aasta andmed. On tähelepanuväärne, et arvud näitavad Läti mahajäämust Leedust. Ent sellel aastal on Läti jätkanud kolmest riigist suhteliselt kõige tugevamini, sest esimese ja teise kvartali tagasiminek on Lätis olnud kõige väiksem: esimeses kvartalis -2,3% ja teises -1,8%. Eesti samad numbrid on -5,6% ja -2,4%, Leedul on tagasiminek olnud kõige suurem, vastavalt -5,8% ja -4,0% võrreldes eelmise aastaga. Võib sedastada, et Eestil on kerge n-ö ajalooline edumaa naabrite ees, ent kahe esimese kvartali langus oli meil sügav.

Leedut painab kõige tugevamini jooksevkonto puudujääk, mis oli teises kvartalis 14,2% SKTst. Eesti elas eelmisel aastal üle ärevad ajad (eelkõige välisinvestorite silmis), mil jooksevkonto puudujääk ulatus 13 protsendini. Praegu on Eestil läinud tunduvalt paremini, puudujääk on langenud 4,0 protsendini. Läti asub momendil 9,7 protsendiga Eesti ja Leedu vahel.

Välismaailma arvamus kolmest Balti riigist peegeldub reitinguagentuuride hinnangus. Näiteks hindab Standard & Poors niiviisi: Eesti BBB+, Läti BBB ja Leedu BBB--. Moody'se hinnangud on samas järjekorras: Eesti Baa1, Läti Baa2 ja Leedu Ba1.

Inflatsiooniga Eestil, Lätil, Leedul enam probleeme pole, kõigil on see allpool 3protsendilist euronormatiivi.

Väliskaubandus on peaaegu võrdses miinuses kõigis kolmes riigis, kui arvestada ühe elaniku kohta (Eestis 1,45 mln, Lätis 2,43 mln ja Leedus 3,70 mln elanikku). See puudujääk on ca 600--750 krooni elaniku kohta kuus. Ent positiivset potentsiaali näitab pigem riikide ekspordimaht. Ja siin teeb üks Eesti elanik naabritele selgelt ära: augusti näitajate põhjal eksportis Eesti 2410 krooni eest elaniku kohta kuus. Läti eksportis juulis vaid 850 krooni eest ja Leedu 1040 krooni eest.

Eestile on ette heidetud majanduse äärmist avatust piirangute puudumise mõttes ja seetõttu haavatavust. Ekspordinumbrid näitavad pigem vastupidist: siseturu kaitsele pühendunud Läti ja Leedu suudavad eksportida elaniku kohta pea kolm korda vähem. Ekspordi absoluutmahtudes edestab Eesti ca 70 protsendiga Lätit, kuid jääb ca 12 protsendiga maha veel Leedust.

Autor: Mati Feldmann