Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas teie lähete pühapäeval valima?
Arvatavasti lähen. Ma arvan küll nii. See ei ole eriti suur pingutus enda arvamuse väljendamiseks. Kui see on olemas, siis võib valima minna.
Ma olen juba käinud valimas. Ma pean ennast asjas kaasa lüüa tahtvaks kodanikuks, sellepärast käin ma valimas eranditult ja igal juhul.
Eks tõepoolest, minu ühest häälest sõltub väga vähe. Teisalt meie demokraatlik süsteem on selline ja kui me oma hääle ikkagi anname, siis sellest tuleb ka välja meie arvamus. Mingid protsessid sellest ikka ilmnevad. Kui me ütleme, et meile see asi ei sobi ja me ei tahagi milleski kaasa lüüa, siis ei ole meil ka midagi küsida, et miks kuskil nii on. Mina tahaks ikka asjas kaasa lüüa ja võib-olla siis ka kunagi küsida, miks mingi asi niimoodi on olnud. Kiitmise või kritiseerimise õigus jääks vähemalt alles.
Kindlasti lähen valima. Lähen selleks, et minust midagi sõltuks. Ja ma arvan, et see võib olla küll piisakene, aga sellest saab ükskord mingi nõu täis. Ja on hull, kui see üks piisk puudu jääb.
Eks mina olen Eesti kodanik ja täidan ikka oma kohust. Oma kodanikukohust peab igaüks täitma.
Lähen ikka. Iga inimene peab endale teadvustama, et kui kõik mõtlevad nii, et miks mina pean minema, siis lõpuks ei lähe keegi valima. Või lähevad ainult need, kellel on väga selged vaated.
Kindlasti käivad valimas pensionärid ja rahvusvähemused. Eestlased enamasti mõtlevad, et miks minna, minu häälest ei sõltu nagunii midagi. Tegelikult peab igal juhul ja igaüks käima valimas.