Londonis on kalleim büroopind

Kaks aastat on Euroopas büroopindade üürid tõusnud, isegi kuni 10 protsenti. Aastast 2002 ennustab Wirtschafts-Blatt büroopindade üüri langust.

Kahe aasta pärast on üürihindade lagi suuremas osas Euroopa maades saavutatud ning jätkuv nõudlus büroopindade järele põhjustaks juba ehitusbuumi.

Euroopa riikides vahetab firma bürood keskmiselt iga viie aasta tagant. Erandiks on Viin, kus enamik büroopindu on välja üüritud pika tähtajaga ja seetõttu kolitakse ainult erandjuhtudel. Üür on seal suhteliselt madal.

Kõige kallim on büroopinna üürimine Londoni West Endis, ületades teisi linnu tunduvalt, kuid hinnatõus on seal aeglustumas. Hinnatõus aeglustub ka meie lähinaabrite pealinnades Helsingis ja Stockholmis.

Euroopas kasvab nõudlus kvaliteetsete pindade järele ning tühjade pindade hulk enamikus maades väheneb. Eriti nõutavad on büroopinnad Frankfurdis ja Pariisis, mille tõttu on seal ka kõrged üürihinnad.

Frankfurdis on Saksamaa kõige elavam büroopindade turg, mille põhjustaja on finantssektor -- hinnad tõusevad kõrgeklassiliste pindade puudumise tõttu pankade rajoonis. Seal tõusid hinnad teises kvartalis 7% ja tõus jätkub kiirenevas tempos. Kiirenev hinnatõusutrend on ka Pariisis ja Brüsselis. Viimases on keskmine büroohindade tõus 6%. Tühjade pindade hulk on 8,2%, mis on Euroopa Liidu riikide suurimaid. Suurem osa neist on nn second hand pinnad.

Dublinis on büroopindade nõudlus rekordtasemel, teises kvartalis tõusid hinnad 9%. Põhjuseks on kiire majanduskasv ja Euroopa Liidu investeeringud. Kuna ka ehituses on tugev tõus, hakkavad üürihinnad Iirimaa pealinnas peagi kiiresti langema.

Üürihinnad on langustrendis kõikides Ida-Euroopa maades, sest moodsate büroopindade pakkumine ületab nõudlust. Suurim on hindade langus olnud Varssavis, kus büroopindade tipphind oli 512 Eesti krooni ruutmeeter, kuid viimase kaheteistkümne kuuga on hinnad langenud 17%. Tühjade pindade hulk kasvas seal 11% tänu kiirele ehitustegevusele.

Prahas jäid üürihinnad teises kvartalis konstantseks, kuid tühjade pindade hulk on 15,9%, mis ennustab langustrendi.

Peale Ida-Euroopa maade kasvas tühjade pindade hulk ka Londonis ja Amsterdamis. Kõige suurem tühjade pindade hulk Lääne-Euroopa maades on Brüsselis ja Berliinis --8,2 või isegi 10% -- ning kõige väiksem Münchenis ja Luxemburgis, kus sama näitaja on 2%. Euroopa keskmine tühjade pindade protsent on konstantselt 5,4.

Autor: ÄP