20 oktoober 1999

Mida kavatsete teha vähendamaks riigibürokraatiat?

Peaministrina nõustun tõstatatud küsimusega bürokraatiamasina vähendamise vajalikkusest. Riik peab eksisteerima kodanike ja teiste siin legaalselt elavate isikute jaoks. Valitsusel on mitu plaani, kuidas olukorda paremaks muuta. On selge, et inimest ei tohi jooksutada ühe paberiga erinevate osakondade või ametite vahel. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse asutused peavad muutuma mobiilsemaks ja asjaajamine neis lihtsamaks.

Ühest küljest on Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate koalitsioonivalitsus valmistamas ette haldusreformi, mis käivitub 1. jaanuarist 2000 ja mille eesmärk pole ainult mehaaniline maakondade või valdade liitmine, vaid kogu riigiaparaadi funktsioonide ümberhindamine ning kindlatele kriteeriumidele tuginevate ümberkorralduste tegemine eesmärgiga tagada rahva kindel usaldus oma riigi vastu. Haldusreformi laiem siht on Eesti konkurentsivõime tugevdamine.

Teisest küljest on valitsusel plaan info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste suurema kasutuselevõtuga muuta inimestele lihtsamaks ja tõhustada riigiasutuste tööd. Valitsus on esitanud riigikogu menetlusse digitaalallkirja seaduse, mille vastuvõtmisel pannakse alus virtuaalse ruumi laialdasele kasutusele riigiülesannete täitmisel.

Ajakirjandus tahab kuulda lihtsaid ja konkreetseid lahendusi, aga elus ei ole selliseid. Ma ei taha öelda, et antud probleemiga ei töötata ja et kümne aasta pärast peaks kõik samamoodi olema kui täna või et näiteks äriregister peaks jäämagi kohtute juurde -- ei, ei pea, kohtul on ikkagi õiguse mõistja roll. Ma ei võrdleks Eesti äriregistrit Soome vastava registriga --Eesti on registrit luues lähtunud saksa õigussüsteemist, mida Euroopas mõistetakse paremini. Ärimehed on huvitatud, et äriregister toimiks vigadeta, ja riigi kohustus on luua selleks normatiivne baas. Kõik normid on sündinud hetke kompromissides, õigus areneb koos ühiskonnaga.

Majandusministeerium on alati seda printsiipi järginud, et mitte tekitada, vaid vältida asjatut bürokraatiat ning seda ka uute seaduste puhul. Meenutagem meie vastuseisu majandustegevuse litsentseerimisele. Mis puudutab tegevuslitsentse, siis meie seisukoht on, et seal, kus enam vajadust piirangute järele ei ole, tuleb need ka ära kaotada. Meie meelest ei ole enam vaja litsentseerida mõningaid tegevusalasid, näiteks mis puudutab mootorsõidukite vahendamist ja remontimist, samuti metallikaubandust, ning valitsus on juba võtnud vastu sellekohase määruse.

Sellest vastuolust, mis ilmneb litsentside taotlemise ja ettevõtete registreerimisega seoses ja mis tuleneb äriseadustikust, oleme teadvustanud justiitsministeeriumi. Küll aga uutes seadustes, nagu alkoholiseadus, on see probleem lahendatud, peatselt leiab see lahenduse ka turismivaldkonna puhul.

Hetkel kuum