Septembris alanesid reitingud pea kõikidel pankadel.
Lühiajalise likviidsuse näitaja halvenes möödunud kuul kõikides pankades. See oli tingitud nii lühiajaliste kohustuste mahu kasvust kui likviidsete varade mahu langusest. Näiteks Krediidipangas kasvas nõudmiseni hoiuste maht 40%, Hansapangas 2,6%. Samas vähenes pankades sularaha mass kuuga kokku 11%.
Kolmes Eesti suuremas pangas kasvas kuuga ka vähelikviidsete varade osakaal. Selle näitaja kasvu peamine põhjus oli Eesti pankade koondlaenuportfelli eelmise kuu kiire 4,4%ne kasv. Eriti tublilt kasvas eraisikute laenuportfell, mis suurenes 11,6%. Suurelt on selle taga õppelaenud, kuid laenuportfelli kasv septembris ei pruugi olla ajutine nähtus, sest pangad püüavad laenuportfelle pidevalt kasvatada -- on see ju üks nende peamisi võimalusi kasumit ja omakapitali rentaablust suurendada.
Suur laenuprovisjonide maht ei lase pankadel kasuminumbreid kasvatada. Hea näide on Hansapanga septembri väike kasum. Sellegipoolest oli ka eelmisel kuul Hansapank kõige rentaablim ja kergitas absoluutarvudes oma aktsia tulukuse tegurit pangandusreitingu arvutuses enim.
Kokku kasvas Eesti kommertspankade varade maht lõppenud kuul 1,3%. Kõige olulisemalt aitas sellele kaasa Hansapanga aktivate 1,9%ne tõus 23,4 mld kroonini. Hansapangas kasvas kuuga keskvalitsuse vahendite maht 65% ning hoiuste maht 4,3%, mis ületab oluliselt turu keskmist 1,8% suurust näitajat.
Seni veel käsitlemata finantsvõimenduse näitaja muutus pankade lõikes septembris erinevalt. Eesti Krediidipangas ja Hansapangas see kasvas ning mõjus reitingu lõppresultaadi suhtes negatiivselt, ülejäänutes see kahanes.
Autor: ÄP