Daiwalased kaks aastat hiljem

«Tahaksin minna välismaale tööle, aga pean sellest enne uurijat teavitama,» ütleb Hoiupanga kunagine juhatuse esimees Aare Kilp, kes eelmisel nädalal sai esimesena süüdistuse kuuest Hoiupanga Töötajate ASi endisest omanikust. «Raske on teha sellises olukorras selgeid plaane.»

1997. aastal lõid hoiupankurid Olari Taal, Aare Kilp, Priit Haller, Heino Viik, Juta Maar ja Marcel Vichmann Hoiupanga Töötajate ASi, mis võttis Jaapani Daiwa pangalt 219 mln krooni laenu, et kokku 345 miljoni krooni eest osta 1,5 mln Hoiupanga aktsiat. HTAS ei suutnud aga 1997. aasta sügisel alanud börsihindade languse tõttu laenu tagastada ja kaotas kogu tehingusse paigutatud raha. Hoiupanga Töötajate ASi hiigelhävimine Daiwa afääris andis panga omanikele ka otsese tõuke Hansapangaga liitumiseks.

1999. aasta sügisel töötab Hoiupanga endine juhatuse esimees Aare Kilp Kristine Centeri tegevdirektorina. Ta on tagasi kinnisvaraäris, kus tegutses ka enne pangandust. «Aga veel 11 aastat tagasi olin postiljon ja kogusin sellega raha lapsevankri ostmiseks,» meenutab Kilp, kes 1998. aastal deklareeris maksuametile 3,8 mln krooni tulu.

Kilbi hinnangul pole tal Eestis enam võimalik nii head karjääri teha. «Nii kõva töökohta, kui oli kaks aastat tagasi Hoiupanga juhatuse esimees, pole enam Eestis olemaski,» väidab ta. «Ja kui ikka oled kord juba Eesti meister olnud, tahaks edaspidi midagi muud.»

Hoiupangast lahkumisel maksti Kilbile 250 000 dollarit ja panga juhatuse liikmele Priit Hallerile 200 000 dollarit kompensatsiooniks. Lisaks kustutati mõlemal rohkem kui miljoni kroonine eluasemelaen.

Sama hästi ei läinud Olari Taalil, kes kaotas Daiwa laenu tõttu suurema osa varandusest. Oli ju HTAS paigutanud lisaks laenule omalt poolt Hoiupanga aktsiate ostmisesse 126 mln krooni, millest valdav osa kuulus väidetavalt Taalile.

Taali enda sõnul on tal pärast Daiwa skandaali alles veel vaid maavaldus Läänemaal ja kinnistu Tallinna vanalinnas. Samas ütleb mees ise, et tuleks ka 90% varanduse hävimisele vaatamata oma eluga toime tööd rabamata. Mittetöötamine mõjub aga laostavalt enesega rahulolule.

Taal on pärast Hoiupanka jõudnud olla siseminister ja rahandusministeeriumi nõunik. Käesoleva aasta 10. augustist on ta Ösel Foodsi juhataja. Toidukontsern Ösel Foods on Taali hinnangul hämmastavalt korras ettevõte, kuid kõpitsemist vajab kontserni tegevuse süsteemsemaks muutmine ja rahavoogude stabiilsuse tagamine.

Kurjad keeled räägivad, et just Taal saab järgmisena Daiwa afääris süüdistuse. Uurija Tanel Samuel hoidub selles osas igasugustest kommentaaridest, rõhutades vaid, et järjekorral pole selles asjas mingit tähtsust.

Tõenäoliselt võivad süüdistuse saada ka Priit Haller ja Juta Maar, kes on mõlemad suundunud erastamisootel suurettevõtetesse. Haller töötab Eesti Raudtee arendusdirektorina ja Maar Eesti Energia pearaamatupidajana. Hoiupanga endised töötajad mäletavad neid kahte äärmiselt erinevate inimestena.

Haller oli lõbus sell, kellele meeldis pidutseda ja panga naistöötajatele ühisüritustel kitarrimänguga muljet avaldada. Oma tööd ta peopidamise tõttu laokile ei jätnud, kuigi arvatakse, et kui Haller oleks veidigi vähem lustakas, oleks just temast saanud pärast Taali lahkumist Kilbi asemel Hoiupanga juhatuse esimees.

Juta Maar on aga kunagiste kolleegide sõnul musterraamatupidaja, kes töökaaslastega naljalt pidu ei pidanud. Temast asjalikumat, korrektsemat ja töökamat inimest Hoiupangas ei teatud. Maar tuli esimeste seas tööle ja lahkus hilisõhtul. Hoiupanga käekäik oli tema südameasi ja eneseteostus.

Eesti Energia finantsjuht Sandor Liive pani sellisele pärlile silma peale juba mullu aprillis, alustas läbirääkimisi ja Maar töötab ettevõtte pearaamatupidajana eelmise aasta suvest. «Väga tubli ja kohusetundlik töötaja, absoluutselt pühendunud!» ei hoia Liive kiidusõnu kokku. «Juta näol on minu arvates tegemist ühe professionaalsema ja suurema ümberkorraldajaga raamatupidamise vallas.»

Endine Hoiupanga peajurist Marcel Vichmann ei tee praegu midagi. «Elan säästudest,» ütleb Vichmann. «Ei taha enne mingeid plaane teha, kui on Daiwa asjaga seotud tsiviilvaidlused läbi.» Ta lisab, et neist lahendustest sõltub paljuski tema nimi, mida Hansapank on kõvasti mustanud.

Vichmann kaebas mullu novembris kohtusse Hansapanga, et saada kätte 45 mln krooni, mille väljamaksmiseks on Hansapanga nõukogu endine esimees Hannes Tamjärv sõlminud Hoiupanga nõukogu liikmete nimel kokkuleppe. Lisaks rahanõudele taotleb Vichmann ka Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise õigustühiseks tunnistamist.

Endale Daiwa afääris süüdistuse esitamist Vichmann ei karda. Ta märgib rahulolevalt, et ka Hansapanga juht Indrek Neivelt on tunnistanud, et tema peale nende hammas ei hakka. «Politsei poleks iialgi midagi uurima hakanud, kui Hansapank poleks seda asja tagant tõuganud,» ütleb Vichmann.

N-ö Daiwa seltskonnast üks vaiksemaid tegelasi on Heino Viik, kelle kohta millegipärast arvatakse, et talle süüdistust ei esitata. Miks, ei oska keegi öelda.

Viik puhkas pärast Hoiupangast lahkumist pool aastat ja suundus siis tollase peaministri Mart Siimanni majandusnõunikuks. Pärast riigikogu valimisi uue valitsuse moodustamist nõustas Viik augusti alguseni rahandusminister Siim Kallast.

Viigiga koos nii peaministri büroos kui rahandusministeeriumis töötanud Daniel Vaarik nimetab Viiki äärmiselt tagasihoidlikuks inimeseks. «Samas on selge, et tegu on asjatundliku professionaaliga,» ütleb Vaarik. Praegu täiendab Viik oma teadmisi Hollandis Amsterdamis.