Daiwalased kaks aastat hiljem

«Tahaksin minna välismaale tööle, aga pean sellest enne uurijat teavitama,» ütleb Hoiupanga kunagine juhatuse esimees Aare Kilp, kes eelmisel nädalal sai esimesena süüdistuse kuuest Hoiupanga Töötajate ASi endisest omanikust. «Raske on teha sellises olukorras selgeid plaane.»

1997. aastal lõid hoiupankurid Olari Taal, Aare Kilp, Priit Haller, Heino Viik, Juta Maar ja Marcel Vichmann Hoiupanga Töötajate ASi, mis võttis Jaapani Daiwa pangalt 219 mln krooni laenu, et kokku 345 miljoni krooni eest osta 1,5 mln Hoiupanga aktsiat. HTAS ei suutnud aga 1997. aasta sügisel alanud börsihindade languse tõttu laenu tagastada ja kaotas kogu tehingusse paigutatud raha. Hoiupanga Töötajate ASi hiigelhävimine Daiwa afääris andis panga omanikele ka otsese tõuke Hansapangaga liitumiseks.

1999. aasta sügisel töötab Hoiupanga endine juhatuse esimees Aare Kilp Kristine Centeri tegevdirektorina. Ta on tagasi kinnisvaraäris, kus tegutses ka enne pangandust. «Aga veel 11 aastat tagasi olin postiljon ja kogusin sellega raha lapsevankri ostmiseks,» meenutab Kilp, kes 1998. aastal deklareeris maksuametile 3,8 mln krooni tulu.

Juta Maar on aga kunagiste kolleegide sõnul musterraamatupidaja, kes töökaaslastega naljalt pidu ei pidanud. Temast asjalikumat, korrektsemat ja töökamat inimest Hoiupangas ei teatud. Maar tuli esimeste seas tööle ja lahkus hilisõhtul. Hoiupanga käekäik oli tema südameasi ja eneseteostus.

Eesti Energia finantsjuht Sandor Liive pani sellisele pärlile silma peale juba mullu aprillis, alustas läbirääkimisi ja Maar töötab ettevõtte pearaamatupidajana eelmise aasta suvest. «Väga tubli ja kohusetundlik töötaja, absoluutselt pühendunud!» ei hoia Liive kiidusõnu kokku. «Juta näol on minu arvates tegemist ühe professionaalsema ja suurema ümberkorraldajaga raamatupidamise vallas.»

Endine Hoiupanga peajurist Marcel Vichmann ei tee praegu midagi. «Elan säästudest,» ütleb Vichmann. «Ei taha enne mingeid plaane teha, kui on Daiwa asjaga seotud tsiviilvaidlused läbi.» Ta lisab, et neist lahendustest sõltub paljuski tema nimi, mida Hansapank on kõvasti mustanud.

Vichmann kaebas mullu novembris kohtusse Hansapanga, et saada kätte 45 mln krooni, mille väljamaksmiseks on Hansapanga nõukogu endine esimees Hannes Tamjärv sõlminud Hoiupanga nõukogu liikmete nimel kokkuleppe. Lisaks rahanõudele taotleb Vichmann ka Hoiupanga ja Hansapanga ühinemise õigustühiseks tunnistamist.

Endale Daiwa afääris süüdistuse esitamist Vichmann ei karda. Ta märgib rahulolevalt, et ka Hansapanga juht Indrek Neivelt on tunnistanud, et tema peale nende hammas ei hakka. «Politsei poleks iialgi midagi uurima hakanud, kui Hansapank poleks seda asja tagant tõuganud,» ütleb Vichmann.

N-ö Daiwa seltskonnast üks vaiksemaid tegelasi on Heino Viik, kelle kohta millegipärast arvatakse, et talle süüdistust ei esitata. Miks, ei oska keegi öelda.

Viik puhkas pärast Hoiupangast lahkumist pool aastat ja suundus siis tollase peaministri Mart Siimanni majandusnõunikuks. Pärast riigikogu valimisi uue valitsuse moodustamist nõustas Viik augusti alguseni rahandusminister Siim Kallast.

Viigiga koos nii peaministri büroos kui rahandusministeeriumis töötanud Daniel Vaarik nimetab Viiki äärmiselt tagasihoidlikuks inimeseks. «Samas on selge, et tegu on asjatundliku professionaaliga,» ütleb Vaarik. Praegu täiendab Viik oma teadmisi Hollandis Amsterdamis.