Lennuühendus seab takistusi tarnelogistikale

Eesti lennuühendus teeb Eesti tehastel raskeks kasutada tootmises põhimõtet, kus koosteosade laoseis asendatakse kellaajalise täpsusega tarnelogistikas.

Arvutitootja Microlink toob enamus arvutikomponentidest tootjate Euroopa vaheladudest. Osa vajalikest koosteosadest peab aga tarnima ka Taiwanist ja Hong Kongist, kus asub maailma arvutitööstuse keskpunkt. Kui Euroopa ladudest jõuab kaup autotranspordiga Eetsisse planeeritud 3--4 päevaga, siis Aasiast kavandatud 5--6 päevane lennutranspordiaeg töötab tõrgetega.

Microlinki logistiku Kertu Konga sõnul on ta arvestanud transpordiviivituste jaoks ühe päevase varuaja. «Tuleb aga ette isegi nädalaseid viivitusi,» lausub Konga.

Vallo Arumäe mere- ja lennuekspedeerimise firmast Balti Logistika ütleb, et lennukaubavedude hilinemine jääb Eestis probleemiks ka tulevikus. Eestisse lendavad lennukid on reisijate vähesuse tõttu väikesed ja nende kaubaruumi maht on piiratud. Kui transiitpunktis Kopenhaagenis, Stockholmis või Helsingis juhtub korraga olema Tallinna suunas niipalju kaupa, et see ei mahu kõik lennukile, ei pea ka broneeringud enam paika. Kaubad pannakse teele hoopis autotranspordiga.

Alar Polt, kes on SASi Eesti peamüügiagendi Airproxy tegevdirektor, ütleb, et SAS paneb Kopenhaagenist autotranspordile tavaliselt interkontinentaalsed saadetised ehk saadetised, mis saabuvad lennukiga Euroopasse teistest maailmajagudest. Poldi kinnitusel jõuab kaup Kopenhaagenist Tallinnasse aga autotranspordiga tihti kiiremini kui lennukiga. Kui lennuk on täis pannkase kaup Kopenhaagenist autole ja 36 tunni pärast on see Tallinnas. Lennuki ruumi oodates võib kaup transiitjaamas seista 4--5 päeva.

Arumäe kinnitusel on siiski ka Eetsi tehastel võimalik väga täpselt oma vajalike komponentide logistika paika panna. Selle eest tuleb aga rohkem maksta. Lennukompaniidel on olemas nö priotity teenus. Selle teenuse hind on kallim tavalennutranspordist, kuid garanteerib kliendile, et tema kaup pannakse lennukile eelisjärjekorras. Transpordi hind on aga tavahindadest kuni 50% kallim.

«Arvutite tootmine on põhiliselt logistika -- osade ühest kohast teise toomine ja hiljem valmis arvuti laiali vedamine,» ütleb Hewlett Packardi Balti regiooni direktor Jukka Leinonen. Asetsemist klientide suhtes peetakse siiski tähtsamaks, kui soodsat positsiooni koosteosade logistikaks.

Klientidest lähtuvalt on Euroopas kõige soodsam ehitada arvutitehas Saksmaa ja Prantsusmaa piirile. Sealt jäävad kõik olulisemad turud ühe kaugusele.

Kuna arvutihinnast moodustab enamiku kulutused logistikale on väga oluline kokkuhoid transpordikuludes. Erinevalt Microlinkist ei kasuta Hewlwtt Packard Aasiast arvutiosade toomiseks kallist lennutransporti. Lennuk on vaid erandkordadeks, põhiliselt liiguvad vajalikud osad laevaga ja laoseis on suur.

Ka klientideni viiakse arvutid Euroopa piires laiali autotranspordiga. Lennutransporti kasutades ei teeniks arvutitootja enam mingit kasumit.

Vt. ka Kui palju on kallimad lennukompanii eeliskäsitluse teenus tavateenusest

Vt. ka MicroLink toob arvutite koostamiseks komponente üle maailma