27 oktoober 1999

Pakendiaktsiisi seadus karmistub

Kehtiva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt on importija või tootja pakendiaktsiisi tasumisest vabastatud, kui 60 protsenti pakendist läheb taaskasutusse. Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialist Helle Haljak ütles, et ministeeriumi juures tegutsev komisjon arutab võimalust seda määra suurendada.

«Vähemalt 40 protsenti joogipakendist jääb ikka veel loodusesse,» lausus Haljak. «Minu seisukoht on, et seitsekümmend protsenti pakendist peaks olema võimalik kokku koguda.»

Haljak lisas, et pakendiaktsiisi seaduse täiendamine on eurodirektiive silmas pidades vältimatu. «Euroopas tuleb taaskasutada mitte 70, vaid 90--95 protsenti pakenditest,» lausus Haljak.

Haljak ei osanud öelda, millal maksuvabastuse saamiseks nõutav suurem taaskasutuse määr võiks rakenduda. «Asi on arutluse staadiumis ja on ka ministeeriumi juhtkonnaga lõplikult läbi arutamata,» sõnas ta.

Karastus- ja alkohoolseid jooke tootva ASi Ösel Foods tegevdirektor Tarmo Tamm ütles, et aktsiisimäärade suurenedes on toodete hinnatõus vältimatu. «Toiduainetööstus on arenev majandusharu ja me ei saa vajalikest investeeringutest loobuda ainult sellepärast, et riik igal aastal meelevaldselt makse tõstab,» sõnas ta.

ASi Eesti Coca-Cola Joogid avalike suhete juht Kadre Valk leidis, et pakendiaktsiisiseaduse muutmine on ennatlik. «Riik paistab soovivat loodust puhastada ainult tootjate raha eest,» lausus ta.

Pakendikogumisega tegeleva ASi Pakkend juhataja Toomas Leet leidis, et keskkonnaministeeriumi plaan on ka hoop töötlejatele. «Konkurents on terav ja tootjad pole kindlasti huvitatud lepingus määratud tasu muutmisest,» leidis ta. «See tähendab, et peame sama raha eest rohkem taarat kokku koguma.»

Autor: Henrik Ilves

Hetkel kuum