• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 28.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pakendiaktsiisi seadus karmistub

Kehtiva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt on importija või tootja pakendiaktsiisi tasumisest vabastatud, kui 60 protsenti pakendist läheb taaskasutusse. Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialist Helle Haljak ütles, et ministeeriumi juures tegutsev komisjon arutab võimalust seda määra suurendada.
«Vähemalt 40 protsenti joogipakendist jääb ikka veel loodusesse,» lausus Haljak. «Minu seisukoht on, et seitsekümmend protsenti pakendist peaks olema võimalik kokku koguda.»
Haljak lisas, et pakendiaktsiisi seaduse täiendamine on eurodirektiive silmas pidades vältimatu. «Euroopas tuleb taaskasutada mitte 70, vaid 90--95 protsenti pakenditest,» lausus Haljak.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Haljak ei osanud öelda, millal maksuvabastuse saamiseks nõutav suurem taaskasutuse määr võiks rakenduda. «Asi on arutluse staadiumis ja on ka ministeeriumi juhtkonnaga lõplikult läbi arutamata,» sõnas ta.
Karastus- ja alkohoolseid jooke tootva ASi Ösel Foods tegevdirektor Tarmo Tamm ütles, et aktsiisimäärade suurenedes on toodete hinnatõus vältimatu. «Toiduainetööstus on arenev majandusharu ja me ei saa vajalikest investeeringutest loobuda ainult sellepärast, et riik igal aastal meelevaldselt makse tõstab,» sõnas ta.
ASi Eesti Coca-Cola Joogid avalike suhete juht Kadre Valk leidis, et pakendiaktsiisiseaduse muutmine on ennatlik. «Riik paistab soovivat loodust puhastada ainult tootjate raha eest,» lausus ta.
Pakendikogumisega tegeleva ASi Pakkend juhataja Toomas Leet leidis, et keskkonnaministeeriumi plaan on ka hoop töötlejatele. «Konkurents on terav ja tootjad pole kindlasti huvitatud lepingus määratud tasu muutmisest,» leidis ta. «See tähendab, et peame sama raha eest rohkem taarat kokku koguma.»
Autor: Henrik Ilves

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele