• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakendiaktsiisi seadus karmistub

    Kehtiva pakendiaktsiisiseaduse kohaselt on importija või tootja pakendiaktsiisi tasumisest vabastatud, kui 60 protsenti pakendist läheb taaskasutusse. Keskkonnaministeeriumi jäätmetalituse peaspetsialist Helle Haljak ütles, et ministeeriumi juures tegutsev komisjon arutab võimalust seda määra suurendada.
    «Vähemalt 40 protsenti joogipakendist jääb ikka veel loodusesse,» lausus Haljak. «Minu seisukoht on, et seitsekümmend protsenti pakendist peaks olema võimalik kokku koguda.»
    Haljak lisas, et pakendiaktsiisi seaduse täiendamine on eurodirektiive silmas pidades vältimatu. «Euroopas tuleb taaskasutada mitte 70, vaid 90--95 protsenti pakenditest,» lausus Haljak.
    Haljak ei osanud öelda, millal maksuvabastuse saamiseks nõutav suurem taaskasutuse määr võiks rakenduda. «Asi on arutluse staadiumis ja on ka ministeeriumi juhtkonnaga lõplikult läbi arutamata,» sõnas ta.
    Karastus- ja alkohoolseid jooke tootva ASi Ösel Foods tegevdirektor Tarmo Tamm ütles, et aktsiisimäärade suurenedes on toodete hinnatõus vältimatu. «Toiduainetööstus on arenev majandusharu ja me ei saa vajalikest investeeringutest loobuda ainult sellepärast, et riik igal aastal meelevaldselt makse tõstab,» sõnas ta.
    ASi Eesti Coca-Cola Joogid avalike suhete juht Kadre Valk leidis, et pakendiaktsiisiseaduse muutmine on ennatlik. «Riik paistab soovivat loodust puhastada ainult tootjate raha eest,» lausus ta.
    Pakendikogumisega tegeleva ASi Pakkend juhataja Toomas Leet leidis, et keskkonnaministeeriumi plaan on ka hoop töötlejatele. «Konkurents on terav ja tootjad pole kindlasti huvitatud lepingus määratud tasu muutmisest,» leidis ta. «See tähendab, et peame sama raha eest rohkem taarat kokku koguma.»
    Autor: Henrik Ilves
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.