Uudised
31. oktoober 1999 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Trust -- võimalus vara hoidmiseks

Kui kellegi vara hulk suureneb, siis paralleelselt sellega kasvab nende isikute hulk, kes soovivad varakat inimest tema varast lahutada. Seepärast suureneb vajadus konfidentsiaalsuse järele. Vara haldamisele ja kaitsele tuleb mõelda aegsasti, soovitavalt juba enne soetamist.

Välisriikides on levinud viis aktsiate hoidmiseks trust. Paraku on trusti kontseptsioon enamikule eestlastest võõras ning trustis varade hoidmine vähe levinud.

Trust on vahend, mille alusel üks isik ehk trusti asutaja (settlor) annab oma vara omandiõiguse ja kontrolli selle vara üle kolmanda isiku ehk usaldusisiku (trustee) kätesse, et viimane opereeriks ja haldaks seda vara kasusaajate (benficiaries) hüvanguks. Seejuures võib kasusaajaks olla trusti asutaja ise.

Trusti aluseks on leping trusti asutaja ja usaldusisiku(te) vahel, kus trusti asutaja paneb oma vara selleks loodud trusti nimele ning vara omandiõigus läheb sellest hetkest üle trustile.

Vara haldamiseks ja käsutamiseks allkirjastavad trusti asutaja ja usaldusisik(ud) lepingu (trust deed), mis reguleerib usaldusisikute tegevust ja ka seda, kes on trusti tegevusest kasusaajad. Samuti fikseeritakse see, mis juhtub, kui trusti asutaja sureb.

Reeglina on trustilepingud muutmatud ehk lõplikud (irrevocable), sest muidu säiliks trusti asutajal võimalus trusti pandud vara tagasi saada ning trusti üks peamisi eesmärke -- vara kaitse -- oleks rikutud.

Trusti teine peamine eesmärk ja ülesanne on varast tulenevate hüvede selline jaotus, mis vastaks trusti asutaja soovile pärast seda, kui ta sureb.

Tegemist on olukorraga, kus ka pärast trusti asutaja surma kogu vara jääb trusti nimele ja seda hallatakse vastavalt asutaja soovidele, seega ei kaasne mingit pärandust ega sellega seotud võimalikke makse.

Veel üks eelis, mis trust annab, on see, et trustist kasusaajad, kes on sisuliselt pärijad, ei saa trusti vara ise käsutada ja rumalalt ära raisata, sest varad kuuluvad trustile. Nemad saavad kasutada vaid trusti varast tulenevaid vilju, milleks võivad olla intressid, dividendid, renditulud jms.

Trusti varaga opereerivad usaldusisikud on investeerimiskogemustega professionaalid ja oskavad reeglina hästi riske hajutada ja vara hallata.

Kõikides offshore-piirkondades on usaldusisikutele kehtestatud ranged reeglid trustilitsentsi saamisel ja näiteks Bahamal, nagu paljudes teistes arenenud offshore-piirkondades, reguleerib trustiseadus ka seda, kuidas usaldusisikud peavad riske hajutama. See garanteerib, et trusti vara ei häviks täielikult ja välistab, et usaldusisik investeerib kogu trusti vahendid näiteks ainult aktsiatesse.

Enamikul juhtudel saavad usaldusisikud täieliku vaba voli varade haldamisel ja administreerimisel, kuid, nagu eelpool mainitud, reguleerivad paljudes piirkondades seadused usaldusisikute tegevust riskide hajutamise seisukohalt.

Usaldusisikute kontrollimiseks on võimalik määrata sõltumatu kaitsja (protector või co-trustee), kes pidevalt jälgib usaldusisikute tegevust ja saab panna veto tehingutele. Trusti lepingu sõlmimisel kooskõlastatakse tavaliselt trusti asutajaga kiri, kus asutaja väljendab oma soove, kuidas trusti vara administreerida ja investeerida (letter of wishes).

See kiri on soovituslikku laadi ja usaldusisikud toimivad reeglina selle järgi, kuigi nad pole selleks juriidiliselt kohustatud.

Nii garanteeritakse, et võimaliku kohtuvaidluse korral ei saa potentsiaalne kreeditor tõendada, et trust on asutaja kontrolli all.

Leian, et aktsiate ja vara hoidmine trustis muutub Eestis aktuaalseks siis, kui meie jõukad isikud jõuavad ikka, kus hakkavad tõsiselt mõtlema sellele, mis juhtub nende vara ja arvukate offshore-arvetega siis, kui neid ühel päeval enam pole.

Autor: Priiten Ramm