Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk märkis, et on väheusutav, et riik sellest tehingust mingit kasu saaks. Reisenbuki hinnangul pole seetõttu keskpangal põhjust ka müügiga kiirustada, sest tehing kujuneb paremaks siis, kui Eesti makromajanduslik olukord paraneb.
«Praeguse omanikeringiga pole Optival mingit võimalust märkimisväärset kasumit teenida,» kinnitas Reisenbuk. Tema sõnul peaks Optival olema tugev strateegiline omanik. Septembris sai Optiva Pank kasumit 570 000 krooni.
Investeerimispanga LHV juhi Rain Lõhmuse sõnul pole erasektori jaoks Optivasse investeerimine küll eriti mõttekas, kuid keskpank käitub mõnikord teistel ajenditel. Ta lisas, et on kahtlane, kas see projekt ennast ära tasub.
«Kogu Optiva loomine ja kapitaliseerimine toimus selle mõtte all, et pank lõpuks maha müüa,» lausus Lõhmus. «Tõenäoliselt käib praegu enamik Optiva Panga tegevusest selle nimel, et leida endale ostja.»
Spekulatsioonid Optiva Panga võimalike investorite ümber kergitasid septembris Optiva aktsia hinda Tallinna börsil. Võimalike ostjatena on nimetatud LB Kieli, MeritaNordbankenit ja Sampo kindlustust.
Nende kõigi esindajad on aga huvi Optiva vastu eitanud, sest Eestis on kahel kommertspangal nii suur turuosa, et investeeringul Optivasse poleks mingit mõtet.
Septembri lõpu seisuga kuulus Optivale 7,4% pangandusturust ja Hansapangale enam kui 52%.
Koos keskpangaga müüb oma 21% osalust Optivas ka Ühispank.