Rootslased --Põhjala vaesed

Veel selgub 300-leheküljelisest raamatust, et viimase kahe aastaga on seni Skandinaavia kõige vaesemaks rahvaks olnud soomlased elatusstandardilt rootslastest mööda läinud.

Kui mõõta ostujõudu niinimetatud ostujõu pariteedi alusel -- tegemist on kunstliku valuutaga, mis elimineerib erinevused hinnatasemes -- jäävad rootslased norralastest maha 25 protsendiga ja taanlastest 17 protsendiga. Soomlaste ostujõud on rootslaste omast kolme protsendi võrra kõrgem.

Kõige kõrgemaid sotsiaaltoetusi, töötu abiraha, lastetoetusi ja haigusraha saavad norralased, järgnevad rootslased ja taanlased. Samas on sotsiaaltoetuste saajaid Norras jälle kõige vähem. Selles osas on esikohal Soome, kus 10,9 protsenti elanikkonnast saab sotsiaaltoetusi. Rootslased on 7,1 protsendiga teisel kohal, samas kui nii Taanis kui Norras on näitaja alla viie protsendi.

Isegi kui Norra on SKT-lt ühe elaniku kohta piirkonna kõige rikkam riik, on see uurimistööle ja arendusele kulutatavatelt summadelt peaaegu viimasel kohal. Ainult Island kulutab Norrast vähem. Esikohal on Rootsi 3,59 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust. Soome kulutab selleks otstarbeks 2,37%, Taani 1,92% ja Norra ainult 1,72% SKTst.

Kõige kõrgema haridustasemega on Skandinaavias rootslased. 28,3 protsenti elanikkonnast on koolis käinud 13 aastat või kauem. Siin on mahajääjate hulgas Soome ja Taani vastavalt 17,9 ja 21,3 protsendiga.

Rootsis on ka kõige ühtlasem tööturg -- tööjõu hulgas ületab meeste arv naiste arvu ainult seitsme protsendi võrra. Norras ja Taanis on see näitaja peaaegu kaks korda kõrgem -- 13 protsenti.

Veel selgub statistikast, et Norra, mis ei ole Euroopa Liidu liige, kaupleb bloki riikidega elavamalt kui liitu kuuluvad Soome, Taani ja Rootsi. Norra ekspordist läheb Euroopa Liitu 77 protsenti, import ulatub 67 protsendile.

Autor: ÄP

Hetkel kuum