Võõrkeelsete dokumentide kasutamine

Välismaal legaliseeritakse vaid n-ö avalikke dokumente -- kohtu- ja haldusdokumente, notariaalsete toimingutega seotud dokumente ning ametlikke (ametiasutuste poolt väljastatud) tõendeid.

Muid dokumente ei legaliseerita ning neid ei ole vaja ka Eestis kasutamiseks legaliseerida (igal konkreetsel juhul on soovitav küsida nõu välisministeeriumi konsulaarosakonnast).

Välismaal välja antud, kuid legaliseerimata avaliku dokumendi nagu ka iga teise dokumendi tunnusteta paberi võib tõlkebüroo tõlkida ja varustada firma pitseriga (ja lausega «Tõlgitud xxx tõlkebüroos») juhul, kui see läheb kasutusse sellises asutuses, kus vastava tõlkebüroo templit aktsepteeritakse. Praktika näitab, et selliseid asutusi leidub. Igal konkreetsel juhul kindlasti täpsustage!

Mitmed Eestisse saabuvad dokumendid on varustatud apostille'iga, st need saabuvad riikidest, mis on ühinenud nn apostillikonventsiooniga.

Apostillikonventsioon on välisriigi avalike dokumentide suhtes legaliseerimisnõude kaotamise konventsioon, mis sõlmiti Haagis 05. 10.1961 ning mis sätestab, et konventsiooni rakendatakse avalike dokumentide suhtes, mis on välja antud ühe lepinguosalise riigi territooriumil ning mida soovitakse kasutada teise lepinguosalise riigi territooriumil.

Eesti Vabariik aga nimetatud konventsiooniga ühinenud ei ole ning seetõttu tuleb kõik apostilliga varustatud dokumendid Eesti dokumendikäibes kasutamiseks legaliseerida vastaval maal asuvas Eesti välisesinduses või Eesti Välisministeeriumis Tallinnas.

Kui soovite Eestis välja antud dokumenti kasutada välismaal, tuleb see eelnevalt lasta tõlkida ja notariaalselt kinnitada. Seejärel peab dokumendi legaliseerima välisministeeriumi konsulaarosakonnas.

- Samal teemal vaata ka ÄP 11.10.1999 lk 10

Autor: Berbel Pruunsild