Tiit Elner • 8 november 1999

Offshore saab kaikad kodaratesse

Homme riigikogusse jõudev tulumaksuseaduse eelnõu kohustab 26 protsendi suurust tulumaksu kinni pidama igalt teenustasult, mis makstakse madala maksumääraga riigis registreeritud ettevõttele.

Eelnõu juunis välja tulnud algvariant nägi ette kohustuse kinni pidada 15% offshore-firmale makstavalt teenustasult.

Praegu kehtib 15% tulumaksu kinnipidamise kohustus vaid välismaa ettevõtetele Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult. «Sellest on põhimõtteliselt võimalik mööda minna, siirates raha maksuvabasse firmasse «valge nimekirja» riigis registreeritud ettevõtte kaudu,» märkis OÜ Consult Finantskonsultatsioonid juhataja Jaan Mõttus.

Valitsus peab nimekirja riikidest, mida ei arvata madala maksumääraga riikide hulka, vastu võtma 1. detsembriks. Suure tõenäosusega kuuluvad sinna kõik riigid, kellega Eestil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingud.

Kõrvuti maksumäära tõstmisega on eelnõust kadunud lause püsiva tegevuskoha määratlemise kohta. «Kui Eestis tegutseb mitteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja teeb mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse mitteresidendil olevat Eestis püsiv tegevuskoht tema poolt mitteresidendi nimel tehtud tehingute osas,» seisab juunikuises eelnõu variandis. Püsiva tegevuskoha puhul Eestis kuulub välisettevõtte tulu tulumaksuga maksustamisele sarnaselt Eesti füüsiliste isikute ettevõtlustuluga.

Riigikogusse minevast variandist on esindajat puudutav säte kadunud. «See säte oleks teravalt puudutanud neid ettevõtjaid, kes teevad offshore-firma nimel Eestis tehinguid välismaal asuva firmajuhi volituse alusel,» ütles Jaan Mõttus. Tema sõnul võib esindajat puudutava sätte kadumine tekitada küsimuse, kas riigil on ikka tõsiseltvõetav soov offshore'ide kasutamist piirata.

Eestis püsivat tegevuskohta omav välisfirma peab eelnõu kohaselt registreerima end maksuametis ja esitama majandusaasta aruande ning tuludeklaratsiooni.

Tulumaksuseaduse eelnõu kohustab riiklike registrite pidajaid (kinnistusametid, kohtute registriosakonnad, hoone- ja autoregistrid) teatama kuu aja jooksul maksuametile sellest, kui välisfirma on võõrandanud kinnisasja, registrisse kantud vallasasja või piiratud asjaõiguse, samuti kinnisasja või registrisse kantud vallasasja koormamisest välisfirma kasuks. Ka praegu on maksuametil õigus sellist teavet saada, ent uus seadus näeb ette kõigi taoliste tehingute maksuametnikele tutvumiseks saatmise.

Rahandusministeeriumi heakskiidu leidnud muudatusettepanekud kirjutas eelnõusse sisse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud Lasse Lehis. «Offshore'idele tehtavatelt väljamaksetelt peaks tulumaksu kinni pidama kas ühtse määraga või üldse mitte,» selgitas Lehis 26% tulumaksu nõuet eelnõus varasema 15% asemel.

Lehise kinnitusel kuuluvad kindlalt nn valgete riikide hulka riigid, kellega Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud. Kui nn valge nimekirja kinnitab valitsus, siis madala maksumääraga riigid jäävad maksuameti määrata. «Oleks loogiline maksuameti poolt sellised riigid ka avalikustada, et keegi ei saaks maksunõude järel väita, et tegutses heauskselt,» ütles Lehis.

Rahandusminister Siim Kallase nõunik Terko Jakobson ütles reedel, et nn valge nimekirja koostamine on alles algfaasis. Jakobsoni sõnul on taoline nimekiri maksuametil ka praegu olemas, kuid sellel ei ole seaduse jõudu.

Jakobson ei välistanud nn valgete riikide firmade vahenduse kasutamise võimalust selleks, et lõpuks jõuaks raha maksudest puutumatult offshore-firma arvele.

Hetkel kuum