8. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Küündimatus äratab tähelepanu

Esmamulje loob firmast eelkõige see osa, mis suhtleb ümbritseva keskkonnaga. Suhtluskanaleid on mitmesuguseid, suhtlusvahend on aga Eestis üks -- eesti keel.

Levinud on müüt, et ka negatiivne tähelepanu on parem kui hoopis tähelepanuta jäämine. Arvan, et küündimatus äratab tähelepanu eelkõige küündimatusega ja usaldust ei teki ka toodete vastu, millest sellisel kombel teavitatakse.

Kui massimeedias avaldatav hakkab juba lapsekingadest välja kasvama, siis kanal, mille kaudu firmad suhtlevad vahetult klientidega -- kataloogid, tootetutvustused, pisitrükised -- on küllaltki harimata maa.

Suure osa sellisest kirjavarast moodustavad tõlked teistest keeltest. Aukartus originaalteksti suhtes on nii suur, et ei söandata kasutada isegi eestipärast sõnajärge, rektsioonist rääkimata. Soliidse kaubamaja esinduslikust bukletist pärit lausest Nii nagu Hiinas nii ka Taimaas on reegel... kumab selgesti läbi soomekeelne originaal, eesti keeles oleks korrektne: Nii Hiinas kui ka Taimaal...

Suure osa firma imagost kujundab suhtluskultuur äripartnerite ja klientidega. Kuulutustes, kus otsitakse tööle sekretäre, assistente või müügiinimesi, nõutakse inglise, soome või vene keele oskust. Keegi ei maini aga eesti keelt. Toimetulekut emakeelega peetakse enesestmõistetavaks.

Elu näitab, et iseasi on toimetulemine vastutusrikkama kirja või pöördumise koostamisega, ja siin võib ka kogenud suhtleja vajada kompetentset abi.

Kuidas on aga lugu eesti keelega elektroonilistes allikates? Kas ka siin kehtivad üldtunnustatud õigekirjareeglid? Kurioosse näite tõi esile Eesti Ekspress (nr 42): Saadaval norrakaminate pooldajad.

Igal juhul on elektroonilisel kandjal sama suur autoriteet kui paberkandjalgi. Kirjutatud sõna kujundab keeletunnet. Praegu on murranguline aeg. Kas võrgukeeleks Eestis saab eesti kirjakeel või saab selleks näiteks vaesestunud grammatika ja sõnavaraga «puu-inglise». Tahaks koputada igaühe südametunnistusele, kes võrgu kaudu avalikkuse ette astub -- kasutage õigekeelsuse allikaid.

Office'i programmiga kaasaskäiv eesti keele õigekirjakontroll on hea abimees, aga ei paranda ära kaugeltki kõiki vigu. Usun, et aeg on küps ka selleks, et turule tuleksid firmad, kes jagavad tasulist keelenõuannet ja tekstide operatiivset toimetamist võrgu kaudu.

Autor: Ene Vainik

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt