Tolliameti ravimatu lohakus

Nõutus, viha ja äng olid peamised emotsioonid, mis moonutasid eelmisel nädalal ettevõtjate nägusid. Novembrist kehtima hakanud tolliseadus ja võõrapärase, pigem mõnda koledat mereelukat meenutava nimega tollimisprogramm ASYCUDA tõi nii mõnegi ettevõtja huulile tavapärasest krõbedama sarvilise.

On ilmselge, et tegemist oli riigipoolse küündimatu asjaajamisega. Kuid kes selle tuhandetele peavalu tekitanud segaduse eest tollis vastutab? Tolliameti juht või rahandusminister või hoopis seaduse vastu võtnud riigikogu? Riigi asjade puhul tüüpiliselt käib tolliteema nagu kuum tulekera käest kätte ning riigimeeste jutust tuleb lõpuks välja, et suurt probleemi polegi nagu olnud.

Neljapäeval kinnitas tolliameti juht Rein Talvik: «Tänase seisuga töötab süsteem stabiilselt ja suuremaid probleeme näha hetkel pole.» Ometi väitis veel samal päeval Äripäevale Kadaka teel asuva tollilao juht, et arvutivõrgu server oli teinud järjekordse kahetunnise tööluusi.

Rahandusminister Siim Kallas pidas tolliteemat muude tähtsate asjade kõrval üsnagi ebaoluliseks. Ta lasi vahendaja kaudu Äripäevale edasi öelda, et temani jõudnud tolliameti raportite järgi on kõik kõige paremas korras. Kallas ise tolliteemat ei kommenteerinud, probleemi süvenemast olevat teda takistanud ajapuudus. Kuid ajapuudus ei kummita ainult teda, tollijama on viinud nii mõnegi ettevõtte sulgemise äärele. Selle, et tegemist on mingi marginaalse, väheseid puudutava probleemiga, kummutavad faktid, et Eestis on üle 10 000 importööri ja ligi 6000 eksportööri.

Täiesti absurdne on tollisekeldusi põhjustanud seaduse valmimise kronoloogia. Seadus, mis puudutab tuhandete ettevõtjate igapäevast tööd, valmis ja jõustus tõelise kiirrongi sõidutempoga: uue tolliseaduse võttis riigikogu vastu oktoobri keskel ja kehtima hakkas see kuu viimasel päeval. Ning seadusega kaasnevad rakenduslikud määrused kinnitati alles paar päeva enne jõustumist.

Samavõrd absurdne on koos seadusega kasutusele võetud tolliprogrammi rakendumine. Euroopa Liidu Phare programmi abil saadud ASYCUDA programm on algselt mõeldud arenguriikidele ning Eestile sobivasse vormi panemiseks tuli teda kõvasti töödelda. Nii ongi seda juba kaks aastat «töödeldud» ja tulemus on -- «tahtsime head, kuid välja tuli nagu alati», parafraseerides üht Venemaa tipppoliitikut. Korrektse programmi rakendamiseks jäi puudu algandmetest, programmi enne rakendamist ei katsetatud, tolliameti töötajad ei saanud korralikku koolitust.

Kas tõesti on kogu tollijamas süüdi ettevõtjad, kes tollijuhi Talviku kinnitusel ei tundnud piisavalt huvi tolliseaduse vastu? Ent millist kasu olekski ettevõtja saanud tolliameti teabepäevadel osalemisest, kui tolliamet ise ei saa oma tööga hakkama. Võib-olla saaksid tollihärrad probleemi tõsidusest paremini aru, kui neilt nõutaks suure hulga käibevahendite (ametnike puhul palga) kohest deponeerimist, kusjuures deponeerimine on kohustuslik läbi mittetöötava arvutiprogrammi. Kui see mõte tundub absurdne, siis miks hakkas riik ootamatult sisuliselt sama asja nõudma ettevõtjatelt.

Eelmine nädal näitas ilmekalt riigiasutuste valmidust sukelduda infoühiskonda. Kuid lollust, rumalust ja lohakust ei saa ravida ka kõige vingema arvutiprogrammiga. Tolliprobleemile vastutajat otsides ei tasu unustada, et kala hakkab ikka peast mädanema. Nii on see ka tolliameti puhul.

«Koonderakond oli isegi parem, vähemalt ei sekkunud ettevõtlusse,» iseloomustas üks ettevõtja praeguste riigitüüri hoidjate käitumist. Tema veendumuse ümberlükkamiseks oleks vaja lõpetada tolliameti vassimine, selgelt välja öelda, kes ja kuidas tollijama eest vastutab ja mil moel ettevõtja probleemid edaspidi lahendatakse. Kuni seda tehtud pole, siis iga kord, kui Kallas räägib säravi silmi sellest, kui tähtis Eesti majandusele on eksport, pole mina vist ainus, kes suu muigele tõmbab.