Varga vastu saab kaamera ja väravaga

Lihtsaimad vahendid kauplusevarga vastu on kaameravalve ja kaubakaitsevärav.

Kasutada võib nii punktkaameraid, mis näitavad ühte kohta, kui juhitavaid pöördkaameraid.

Punktkaameraid kasutatakse sisse- ja väljapääsu, aga ka laoukse juures, kust inimesed sisse-välja käivad. Müügisaali on otstarbekam katta pöördkaameraga, mis võimaldab 128 korda zoom'ida.

Pöördkaamerat saab programmeerida kindlas järjekorras teatud punkte vaatama ja lindistama, zoom'imisvõimaluse head omadused tulevad välja siis, kui turvamees sellega pidevalt töötab. Väiksema süsteemi korral jookseb kaamera pilt kaupluse juhataja ruumi, seal pilti jälgitakse või võetakse videosse. Suuremates süsteemides jooksevad pildid kokku turvaruumi.

Võimalus, et kaupluse omanik poes toimuvat näiteks kodunt jälgib, on kallis, sest reaalajas peab pildi edastama telefoniliini kaudu. Tavaliselt saab ühele lindile mahutada ööpäevase informatsiooni, lindistusaja pikemaks venitamisel muutub pilt väga hakituks.

Kaubakaitsevärava puhul on tähtis, et see avastaks kaubale paigaldatud turvaelemendid ka läbi fooliumi. Samas peab kleepskaitseelement olema mõõtmetelt väike, et seda saaks ja tasuks kleepida ka väiksematele toodetele. Efekti peavad nad andma ka fooliumile, näiteks kohvipakile kleebituna. Kleepsuga turvatava kauba valib kaupluseomanik, erilise liimiga kleepsu paigaldab töötaja.

Oluline on seegi, kuidas toimib plastmassist turvaelementide avamine. Soovitavalt peaksid nad olema avatavad spetsiaalse avajaga. Valdavalt kasutatakse praegu siiski magnetiga avatavaid elemente, millel standardne avamise seade. Seda aga on võimalik varastada ja siis edukalt kasutada -- avaja mahub põhimõtteliselt pihku.

Kallimat kaupa on otstarbekas turvata plastmasselemendi ja kleebisega üheaegselt -- kui nähtavam element ka eemaldatakse, ei tea varas kleebise asukohta. Küllalt raskelt eemaldatava kleepsuga tegelev varas jääb aga valvekaamera jälgija vaatevälja.

Kaamerad võimaldavad enam varastatava kauba paigutada valvekaamera alla, aga ka kassade lähedusse, kus kassiir saab neil silma peal hoida. Kaupluses olevad pimedad nurgad võib katta peeglitega, see annab efekti aga vaid siis, kui keegi peegleid jälgib.

Kui tegemist on suurema poega, võiks kasutada toruposti ehk toruühendust kassade ja peakassa või turvaruumi vahel. See kõrvaldab korraga mitmed probleemid: kassiir ei pea kassast raha hoiukohta viima ega sealt vahetusraha tooma, samuti näeb võimalik röövel, et kassiiri ründamine on mõttetu. Euroopas kindlustatakse torupostiga kauplused röövimise vastu hoopis suuremate summadega.

Kõik kirjeldatud abinõud on suunatud sellele, et varast kauplusest eemale hoida. Varga püüdmiseks peab olema vaieldamatu alus. Müügisaalis ei tohi inimese juurde minna ja küsida, mis tal hõlma all on.

- Vaatamata sellele, et kaupluse turvaseadmed pole ammu uudis, leidub hulganisti poode, kus neid rakendatud pole. Eelkõige on küsimus rahas: ka siis, kui seadmete hind on väiksem kui varastatava kauba väärtus, ei kogune kunagi nii palju raha, et teha ühekordne investeering turvaseadmetesse. Samas võib keskmise iseteenindamisega kaupluse aastane varguskadu olla sada tuhat krooni.

Mitmed kauplused kasutavad tehnika asemel inimest, kes pole turvamees, vaid oma kaupluse töötaja. Tema efekt aga langeb ajas -- vargajõuk tänavalt võib töötajat ähvardada või teha ahvatleva pakkumise. Lisaks on turvatöötaja tegevus küllalt piiratud. Paide kaupluse OÜ juhatuse esimehe Rein Tammesalu sõnul saab turvamees vaid fikseerida rikkumise ja toimetada rikkuja kaupluse juhataja juurde.