Indrek Kald • 10 november 1999

GSM-kaubandusest Telekomi müügini

1. oktoobril sai täis Eesti Telefonilt sissehelistamisteenuse kõnealustustasule antud lisaaeg. Kui varem rakendus 48sendine kõnealustustasu andmesidepakkujale helistades 60. sekundil, siis nüüd kehtib kõigile üks lähenemine, maksta tuleb kaheksandast sekundist. Nii kadus võimalus kiiresti oma e-post arvutisse tõmmata ja seeläbi Eesti Telefonile kõnealustustasu maksmata jätta.

Oktoobris kinnistas Eesti Mobiiltelefon oma uuendusmeelse ettevõtte imagot. Kõigepealt asutati stipendiumid kolmes Eesti kõrgkoolis õppivatele tehnoloogia- ja kommunikatsioonitudengitele. Siis teatati võimalusest maksta ka sideväliste toodete ja teenuste eest mobiiltelefoniga, teenuse või toote maksumus lisandub sel juhul mobiiliarvele. Sideaasta ühel suursündmusel, Genfis toimunud messil Telecom sõlmisid EMT ja Ericsson lepingu mobiilse asukoha määramise seadmete tarnimiseks ja töölepanemiseks EMT võrgus. Mobiilse asukoha määramise süsteem võimaldab üsna täpselt kindlaks teha tugijaamaga suhtleva mobiiltelefoni asukoht. Kuigi seetõttu süüdistatakse EMTd jõhkras sekkumises klientide eraellu, on näiteks sama süsteem USAs alates 2001. aastast kõigil sealsetel mobiilsideoperaatoritel kohustuslik.

Kuu teisel poolel teatas teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, et soovitab muuta Eesti Telefoni ja valitsuse vahel sõlmitud kontsessioonilepingut, tugevdamaks konkurentsi siinsel telesideturul, ja müüa riigile kuuluv veidi rohkem kui veerand Eesti Telekomi aktsiatest, sest riik peaks telekomiturgu reguleerima seaduste, mitte omandi kaudu. See toob aga tõenäoliselt kaasa Soome Sonera ja Rootsi Telia aktsiaosakaalu suurenemise, sest vastavalt lepingule ei võinud nad oma osalust Telekomis suurendada üle 50 protsendi, kui riik omab veel 10 protsenti aktsiatest.

Hetkel kuum