• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Piimatootjad kaaluvad Ühinenud Meiereide juurest lahkumist

    «Olen juba paar kuud piima Lactosse müünud,» ütles anonüümseks jääda soovinud piimatootja Raplamaalt, kes varem müüs piima Ühinenud Meiereide (ÜM) Paide piimakombinaadile. «Ega kombinaadi vahetus lihtne polnud, pidi ÜMile kaks nädalat lepingu katkestamisest ette teatama, muidu oleks maksnud trahvi viiendiku osas eelmise kuu piimarahast.»
    «Pean praegu Ühinenud Meiereidele müüma, teist teed pole,» ütles Viljandimaa Vana-Kaie talu peremees Aare Krapp. «Loomulikult otsin võimalust piim mujale müüa, kuid praegu läheb minu farmi juurest mööda vaid Ühinenud Meiereide piimaring.»
    Põlva tootjate liidu esimees Toomas Paur ütles, et tema teada teevad Ühinenud Meiereid praegu piimatootjatele pakkumisi, kus lubavad piima eest maksta kõrgemat hinda kui teised.
    ÜMi kaasaegseim piimakombinaat Põlvas saab oma piima kohalikult tootjalt, osaühingult Põlva. OÜ Põlva sõlmis uue, tähtajatu lepingu ÜMiga 1. novembril. Lepingus on klausel, et aeg-ajalt vaadatakse piima kokkuostuhind üle. Aasta keskmine hind on 2,70 krooni. Suvel müüs OÜ Põlva piima Lätti.
    OÜ Põlvat juhib ÜMi üks osanikest, ASi Põlva Piim nõukogu ja juhatuse esimehena töötanud Jaak Hinrikus. Tema andmeil müüb OÜ Põlva päevas 13--14 tonni toorpiima hinnaga 2.70 kilo.
    Toomas Pauri arvestuste kohaselt töötleb Põlva Piim praegu päevas üle 30 tonni piima, millest valmistatakse kodujuustu, kohupiima, jogurtit ja hapukoort.
    Põlva Piima peadirektor Kalev Kreegipuu ütles, et ta ei avalikusta, kui palju nad piima päevas töötlevad. «Toorpiima eest maksab Ühinenud Meiereid,» põhjendas Kreegipuu. «Meie osutame Ühinenud Meiereidele vaid teenustöid.»
    Ühinenud Meiereid kinnitab, et neil on järgmiseks aastaks minimaalsed piimakogused olemas. Praegu töötleb kontsern päevas 150--200 tonni piima, mis ongi ettevõtte jaoks vähim piimakogus. Veel suvel töötles ettevõte päevas 400--500 tonni piima.
    Tootjaid hoiab ÜM enda juures kaks aastat tagasi sõlmitud liisinglepingutega, mille järgi peab tootja liisitud seadme väljaostmiseni müüma oma piima ÜMile. Meiereid andis tootjatele võimaluse oma liisingufirma kaudu laudaseadmeid liisida kaks aastat tagasi, kui piimahinnad olid kõrged.
    ÜMiga on liisinglepingu sõlminud Põlvamaa OÜ Vastse-Kuuste. Ettevõtte juhatuse esimees ja põhiomanik Kalle Neeve tunnistas, et Vastse-Kuuste on garanteerinud lüpsiseadmete liisingu. Koos käibemaksu ja intressidega lähevad seadmed maksma 2,6 miljonit krooni. Liisingumakseid on OÜ Vastse-Kuustel tasuda veel kaks aastat. OÜ Vastse-Kuuste on ühtlasi ÜMile kuuluva Põlva Piima osanik.
    «Ma ei arva, et lepingu katkestamine oleks mulle kasulik,» oli Neeve veendunud. «Mulle on kõige tähtsam, et saaksin piima eest kõrgemat hinda ja raha kätte.» Ta nentis, et piima eest saab ta raha kätte kuuajalise hilinemisega.
    Liisingleping ütleb, et kui tootja tahab selle lõpetada, peab ta ÜMile leppetrahvina maksma 20 protsenti soetatud seadme maksumusest. Piima hinda, mida ÜM tootjale maksab, lepingus näidatud pole. Kokku on Meiereid tootjatele laenu andnud umbes 10 miljoni krooni väärtuses.
    Kuna Eestis toodetava piima kogus pidevalt väheneb, peavad tööstused viimased kuud omavahel nn piimasõda, püüdes üksteise kokkuostuhindu üle pakkuda. Tööstuste omavahelise rebimise pärast on piima hind alates augustist tõusnud krooni võrra kilolt, ulatudes praegu 2,60--2,70 kroonini. Varem piimandusturul hindu dikteerinud Ühinenud Meiereid on juhtpositsiooni loovutanud Lactole ja jääb ka teistele tööstustele hinnapakkumistelt alla.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Ühe esimese Lääne brändina Venemaal alustanud McDonald’s lahkub
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Pärast laiaulatuslikku sõjalist sissetungi Ukrainasse pani McDonald's oma Venemaa tegevuse pausile, kuid otsustas nüüd sealselt turult lahkuda ja oma ärid mõnele kohalikule ettevõtjale maha müüa.
Veokite piiriületused Venemaaga on taas tõusutrendis Eesti vedajatel on tööd isegi rohkem
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.
Pärast Venemaa ja Valgevene veokite sissesõidu keelamist on piiriületuste arv idapiiril pärast hetkelist langust taas tõusutrendis. Eesti veokite keskmine piiriületuste arv päevas on isegi kasvanud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.