• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ukraina vajab reforme

    Esialgsetel andmetel kogus 61aastane Leonid Kut?ma valimiste teises voorus, millest võttis osa 74% valijaist, umbes 56,5% häältest. Ehkki riigi majanduse olukord on Kut?ma senise valitsemise ajal halvenenud, mida muu hulgas näitab sisemajanduse kogutoodangu 25protsendiline kahanemine, paljastatud on rohkesti korruptsiooniskandaale ning piiratud on ajakirjandusvabadusi, sundis valijaid Kut?mad eelistama kartus, et Simonenko võib katkestada riigi suhted läänemaadega ja juhtida Ukraina Venemaa hõlma. Seda kinnitab asjaolu, et vaatamata tugevale toetusele tööstuspiirkondades, kogus Simonenko Kut?mast vähem hääli nii Donetskis kui ka Dnepropetrovskis. Kut?ma on lubanud hoida suhted lääne ja Venemaaga tasakaalus.
    Ukraina vajab meeletult reforme. Riigi SKT pidevat vähenemist pole õnnestunud peatada, välisinvesteeringud on tühised võrreldes naaberriikide Poola ja Ungariga, korruptsioon on võtnud enneolematu ulatuse. Tööpuudus hõlmab peaaegu neljandikku rahvastikust, ametlik keskmine kuupalk on 750 Eesti krooni, maksmata palkade ja pensionide koorem muudkui kasvab.
    Kut?ma on nimetanud oma prioriteediks saada kokku parlamendienamus, kes aitaks vastu võtta majandusreforme toetavaid seadusi, mille abil on võimalik saada jalule majandus, kasutada ära riigi tugevat põllumajandusbaasi ja luua tööstuse infrastruktuur. «Kui parlament jääb ebaefektiivseks, siis ei ole reformid võimalikud,» ütles Leonid Kut?ma valimispäeval ajakirjanikele. Presidendil on kavas väljas kuulutada rahvahääletus, et muuta praegune vasakpoolsete kontrolli all olev ühekojaline parlament kahekojaliseks.
    Reformid on Ukrainale eluliselt tähtsad kasvõi seetõttu, et järgmise 12 kuu jooksul tuleb Ukrainal tasuda 3,1 miljardit dollarit välisvõlamakseid, kusjuures põhiline kreeditor, Rahvusvaheline Valuutafond nõuab uute laenude eest reformiseaduste vastuvõtmist ning riigiettevõtete avatud ja ausat erastamist.
    Tänu Eesti ja Ukraina vahel sõlmitud vabakaubanduslepingule on Ukraina tõusnud Eesti oluliseks kaubanduspartneriks. Eesti välisministeeriumi andmeil eksportis Eesti sinna kaupu 1998. a 2,27 miljardi krooni ja tänavu I poolaastal 600 miljoni krooni eest. Sealt imporditi kaupu vastavalt 700 miljoni ja 319 miljoni krooni eest. Eesti Panga andmeil olid Eesti ettevõtted 30. juuni seisuga investeerinud Ukrainasse 88,9 miljonit krooni.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.