• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aktsiahindade tõus börsil vaibus

    Kauplemine Tallinna börsil vajus eile taas juba vanasse tuttavasse rütmi, kus aktsiate hinnad langevad tagasihoidliku kauplemisaktiivsuse juures vaikselt allapoole.
    ÄP indeks lõpetas eile börsi sulgumisel 274,15 punktil ehk 0,33 esmaspäevasest sulgemistasemest madalamal. Börsisüsteemi päevakäive oli 6,89 mln kr.
    Väike tagasilöök pärast paaripäevast aktsiahindade tõusu oli ootuspärane. See, et tõusuliikumine vaid paaripäevaseks ja mõneprotsendiseks jäi, näitab siiski aktiivsete investorite väikest hulka. Samas jättis investorite vähene aktiivsus ka eilse tagasilöögi ulatuse väikeseks. Maaklerite sõnul on kaua igatsetud välisinvestoreid Tallinna börsil endiselt väga vähe näha.
    Uut impulssi Tallinna börsile oodatakse neljapäevasest Telekomi 9 kuu majandustulemuste avaldamisest. Telekom on kavartalite lõikes näidanud samas väga stabiilseid tulemusi, mistõttu on nii nagu pankade puhulgi siit raske midagi väga üllatavat oodata.
    Samas annab turuliidri majandusaruannete avaldamine investoritele teatud kindlustunnet, eriti arvestades, et Telekomi põhiinvestorid on välismaalt, kes asuvad Eesti igapäevakeskkonnast kaugemal. Lisaks annab majandustulemuste avaldamine põhjust Telekomist rääkida ja tõenäoliselt positiivses valguses, mis omakorda tõstab aktsia investorite suurema tähelepanu alla.
    Eile Telekomi aktsia hind Tallinna börsil 1,82 mln kroonise päevakäibe juures ei muutunud. Londonis jätkas aktsia tõususuunal, kerkides 0,17, 14,625 USDni ehk 73,8 kroonile.
    Ettevõtete majandustulemustest olulisemaks aktsiaturgu mõjutavaks teguriks kujuneb kahtlemata makromajandusnäitajate areng. Eeskätt oodatakse nii siseriiklikult kui välismaal 6. detsembril avaldatavat III kvartali esialgset SKT kasvu numbrit. Analüütikute praeguste arvamuste kohaselt näitas Eesti majandus III kvartalis tõusumärke.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.