Lennujaama reisiterminal valmis

«Tähtis on, et terminali kõik tehnilised süsteemid toimivad ja et objekt sai valmis täpselt tähtajaks,» lausus ASi Tallinna Lennujaam juhatuse esimees Rein Loik eile pärast vastuvõtuaktile allakirjutamist. Väljapaistvalt oluline roll on uues terminalis lennujulgestuse tagamisel ja infotehnoloogial, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele.

EMV juhatuse esimees Jaanus Otsa tunnistas reisiterminali ehitusfirma jaoks selle aasta suuremaks ja tähtsamaks tööks. «Tõestasime, et terminali renoveerimisega seotud kahtlused olid alusetud ja me väärime ISO 9001 kvaliteedisertifikaati ka tegelikkuses,» märkis ta.

Selle aasta 12--14 miljoni kroonisest kasumist peaks EMV suurema osa saama just lennujaama reisiterminali ehituselt.

Uuenenud terminal võtab esmakordselt reisijaid vastu 12. detsembril, kõik teenistused kolivad sisse eelneva öö jooksul. Seni toimub süsteemide häälestamine ja töötajate väljaõpe.

Lennujaama juhtkond loodab, et reisijate arv turvalises ja nägusas terminalis kasvab ja ettevõte suudab ligi poole miljardi krooni suuruse võla tagasi maksta.

Täna arutab lennujaama nõukogu võimalikke koondamisi. «Näiteks tangidega töömeest pole meil nii moodsas hoones enam tarvis, samas on vaja juurde võtta insenere,» tõi Loik näite. Vaatamata sellele, et uues terminalis on ruumi palju rohkem kui vanas, peab seal hakkama saama vähemalt paarikümne inimese võrra väiksema koosseisuga.

Suuremate lisatööde hulgas on VIP-saali ehitus ja terminaliesise estakaadi uuendamine. Tähtsatele isikutele mõeldud saal tuli välisministeeriumilt lennujaamale üle hiljem, estakaadi kehv seisukord ilmnes aga ehituse käigus. Kokku kulub nende kahe töö peale 12 miljonit krooni.

Vaegtööde pikast nimekirjast nimetas Loik nurkade ja klaaside kaitsmist kärude eest, mida projekteerija polnud ette näinud. Eile ei töötanud veel laitmatult ka infotehnoloogia pool, kus vanad ja uued süsteemid vajavad ühildamist.

Ehitustööde üldmaksumusest jääb 5 protsenti tasumata seni, kuni kõik vaegtööd tehtud. Sellest rahast jääb 2 protsenti omakorda kaheaastase garantii ajal ilmnevate vigade kõrvaldamiseks.

Lennujaama ehitanud konsortsium, kuhu kuulus EMV kõrval ka ABB, pidi tegema ehitusel kõik tööd projekteerimisest võtmete kätteandmiseni. Seega oli ehitajal võimalik valida ka materjalid.

Vastuvõtukomisjoni juhtinud Loigu hinnangul võinuks mõnes kohas kasutada odavamat materjali, teisalt jälle asendada kipsplaat mõne vastupidavamaga. Tema sõnul võib norida ka kvaliteedi kallal. Ehkki hoone on üldiselt kaunis ja vastab normidele, võib näiteks siseviimistluses märgata viimistlusplaatide paigaldamisel ebatasasusi. Sama kehtib fassaadipleki kohta, mis kohati kobrutab.

Projekti juhtimiseks oli ostetud küllaltki kallis teenus Norra lennuametilt, mida poolenisti rahastas Norra valitsus. Loigu sõnul oli projektijuhtijate motoks lõpetada objekt õigeks ajaks ja püsida eelarve piires. Selleks rakendati karme meetmeid, mis ei võimaldanud tellijal teha töö käigus vähemaidki muudatusi.

Vt. ka joonist:Lennujaama reisiterminali maksumus, miljonit krooni