18. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Kas liisida auto kasutus- või kapitalirendiga

Enamik uutest sõidukitest soetatakse liisingu abil, kuid kas valida kasutus- või kapitalirent, on liisingufirma esindajale tihedamini esitatud küsimus. Kahe tehinguvormi vahel otsustamiseks tuleb kliendil eelkõige enda jaoks läbi mõelda, kas tal on soov liisinguperioodil autot üksnes kasutada ning lepingu lõppedes sõiduk liisingufirmale tagastada (kasutusrent) või saada lepingu lõppedes sõiduki omanikuks, tasudes liisinguperioodi vältel kogu sõiduki maksumus (kapitalirent).

Ettevõtted kasutavad peamiselt kasutusrenti. Neil pole ilmtingimata vaja sõidukit omada, seetõttu eelistatakse kasutada renditeenust, mis omakorda võimaldab ettevõtetel paremini keskenduda oma põhitegevusele. Lisaks vabastab kasutusrent hilisemast murest, mis kaasneb vara müümisega.

Kasutusrendi puhul saavad ettevõtted tagasi arvestada rendimaksetelt tasutud käibemaksu. Hiljaaegu oli arutusel rahandusministeeriumi esitatud käibemaksuseaduse muutmise projekt kaotada käibemaksu tagasiarvestamine kasutusrendimaksetelt.

On meeldiv tõdeda, et rahandusministeerium ja Liisingühingute Liit leidsid tuginedes kasutusrendi kui teenust sisaldava tehingu loogikale ühise keele, mille tulemusena jäi püsima seni kehtinud kord. Nii olemasolevatele kui tulevastele klientidele on oluline, et säilivad eelised, mida kasutusrent ettevõtetele võimaldab.

Eraisikud kasutavad peamiselt kapitalirenti. Lähtudes eraisikute soovist soetada sõiduk isiklikuks vajaduseks, võimaldab kapitalirent saada lepingu lõppedes sõiduki omanikuks täiendavaid väljaostumakseid tegemata. Eraisikutele ei loo kasutus- ja kapitalirent maksunduslikust aspektist soodsaid momente, sest eraisik käibemaksu mittekohustuslasena ei oma õigust küsida tagasi tasutud käibemaksu.

Olles valinud sõiduki soetamise või rentimise vahel, tuleb otsustada ka liisingu periood. Liisingu perioodist omakorda sõltub kuu maksekoormus. Eraisik peab arvestama asjaoluga, et liisingu kuumakse ei tohi ületada 1/3 perekonna kuu netosissetulekust. Tihti saab see ka määravaks lepingu pikkuse ja tehinguvormi valikul, kuna nt 150 000 krooni maksva sõiduki korral on kolmeaastase perioodiga lepingu kuumakse ligikaudu 1000 krooni suurem viieaastase perioodiga liisinglepingu kuumaksest. Kasutusrenti pakutakse uutele sõidukitele kuni neljaks aastaks ning kapitalirenti kuni viieks aastaks.

Kasutusrendi korral soovitame enda jaoks läbi mõelda, kui kaua soovitakse sõidukit kasutada. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et soetades sõiduki kasutusrendiga, ei pruugi seda saada igal hetkel kohe tagastada või uuema vastu vahetada. Vara tagastamine enne lepingu lõppemist on võimalik juhul, kui leidub teine klient, kes sooviks lepingut jätkata või lepingu objektiks olevat sõidukit välja osta. Siin aitab kaasa tihe koostöö sõidukite diileritega.

Õige rendivormi valikut lihtsustab kindlasti asjaolu, et avansiline makse ning intressimäär ei sõltu tehinguvormist ning eeskätt tasuks ikkagi lähtuda sõiduki kasutamise eesmärgist.

Vt. ka tabelit:Sõiduki liisimine kapitali- ja kasutusrendiga

Autor: Ando Uus

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt