Uudised
Leon Glikman
21. november 1999 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ärikeeld kehtestatakse nii tõkendi kui ka sanktsioonina

Pankrotiseaduse § 35 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgnikul kohtu loata keelatud pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse liige, prokurist või pankrotihaldur. Ärikeeld on automaatne ja selle rakendamiseks ei ole kohtumäärus vajalik. Kohus võib aga isikul erandkorras lubada ettevõtjana tegutseda.

Ärikeeld on rakendatav kuni pankrotimenetluse lõpuni ka pankrotiseaduse §-s 12 lg 4 loetletud isikute suhtes, kes ei ole isiklikult pankrotivõlgnikud, nagu näiteks juriidilise isiku nõukogu või juhatuse liige, suurema häältearvuga osanik või aktsionär, raamatupidamise eest vastutav isik jt.

Vastavalt pankrotiseaduse §-le 35 lg 2 kohaldatakse nimetatud isikute suhtes ärikeeldu mitte automaatselt, vaid kohtumääruse alusel.

Seadus ei sätesta, millisel juhul sellekohast ärikeeldu kohaldada, mistõttu kohtul on küllaltki lai diskretsiooniõigus määruse tegemisel. Vastavalt menetlusseadusele peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kohus saab minu arvates rakendada ärikeeldu, kui ta tuvastab, et osanik või juhtorgani liige on süüliselt põhjustanud pankroti või kahjustanud võlausaldajate huve.

Ärikeelul on ka tõkestav iseloom. Seega, ärikeeldu võib kohaldada, kui on küllaldane alus arvata, et osanik või juhtorgani liige on varasid «ära kantinud» või ta kavatseb sellekohases skeemis osaleda.

Pankrotiseaduse kohaselt võib kohus ärikeeldu rakendada pankrotitoimkonna otsuse alusel ja halduri nõudel eelmainitud isikute suhtes kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.

Tegemist on äärmusliku meetmega, mida kohaldatakse, kui võlgnik on kuriteoga põhjustanud maksejõuetuse või hävitab, peidab või raiskab vara, teeb raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel on äriühing muutunud maksejõuetuks.

Vastavalt pankrotiseaduse § 17 kaotavad äriühingute juhtorganid pankrotiotsuse tegemise momendist automaatselt pädevuse varade käsutamisel -- ja seda ka ärikeeluta.

Ärikeeld võib hõlmata ettevõtluse ka teistes äriühingutes ja keelu tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. ÄS § 308 lg 2 ja 318 lg 4 kui korrespondeeruvad sätted keelavad isikutel olla juhatuse või nõukogu liikmed, kui nende suhtes on kohaldatud ärikeeldu.

Ilmselt seisneb seaduse mõte vara «minemakantimise» skeemide välistamises ja teiste isikute kaitsmises «pankrotiohtlike» isikute eest. Üks eesmärk on üldpreventiivne toime.

Pankrotiseadus ei määratle üheselt, kas ärikeelu näol on tegemist sanktsiooniga. Põhiseaduse § 31 kohaselt on õigus tegeleda ettevõtlusega põhiseaduslik õigus. Sellekohast põhiõigust saab piirata vaid seaduse alusel ja niivõrd, kuivõrd see on demokraatlikus õigusriigis vajalik.

Olen seisukohal, et ärikeeld kuni pankrotimenetluse lõpuni on oma olemuselt tõkend, mis sisaldab endas sanktsiooni elemente. Samas on kuni kolmeaastase ärikeelu näol pärast pankrotimenetluse lõppu tegemist sanktsiooniga, mis piirab nii isiku teovõimet kui ka põhiseaduslikku õigust tegelda ettevõtlusega.

Seega, isik, kelle suhtes on kohaldatud selleliigilist ärikeeldu, võib tõstatada küsimuse pankrotiseaduse § 35 lg 3 vastuolu kohta põhiseadusega ja rahvusvaheliste inimõigusi garanteerivate konventsioonidega, millega Eesti on ühinenud. Isiklikult leian, et kolmeaastane ärikeeld võib olla sisuliselt igati õigustatud, kuid seda peaks lahendama kohtuotsuse tasemel ja protsessis, mis tagab subjektile adekvaatse kaitseõiguse alates protsessi algstaadiumist.

Palju oleneb sellest, millises korras tuvastatakse ärikeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Näiteks, need asjaolud võivad olla tuvastatud jõustunud kohtuotsusega pankrotikuriteo asjas, milles isikule garanteeritakse kaitseõigus.

Pankrotiseadus loetleb ammendavalt, millist tegevust ärikeeld hõlmab: tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, juhatuse või asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina, pankrotihaldurina.

Pankrotiseaduse § 35 ei sätesta keeldu töötada äriühingus, sh vastutaval ametikohal, tegutseda agendina vms.

Seega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, võib näiteks töötada teise äriühingu peadirektorina. Samas näevad muud seadused ette sanktsioone, mille juriidiline toime on ärikeeluga sarnane.