• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärikeeld kehtestatakse nii tõkendi kui ka sanktsioonina

    Pankrotiseaduse § 35 lg 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgnikul kohtu loata keelatud pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse liige, prokurist või pankrotihaldur. Ärikeeld on automaatne ja selle rakendamiseks ei ole kohtumäärus vajalik. Kohus võib aga isikul erandkorras lubada ettevõtjana tegutseda.
    Ärikeeld on rakendatav kuni pankrotimenetluse lõpuni ka pankrotiseaduse §-s 12 lg 4 loetletud isikute suhtes, kes ei ole isiklikult pankrotivõlgnikud, nagu näiteks juriidilise isiku nõukogu või juhatuse liige, suurema häältearvuga osanik või aktsionär, raamatupidamise eest vastutav isik jt.
    Vastavalt pankrotiseaduse §-le 35 lg 2 kohaldatakse nimetatud isikute suhtes ärikeeldu mitte automaatselt, vaid kohtumääruse alusel.
    Seadus ei sätesta, millisel juhul sellekohast ärikeeldu kohaldada, mistõttu kohtul on küllaltki lai diskretsiooniõigus määruse tegemisel. Vastavalt menetlusseadusele peab kohtumäärus olema seaduslik ja põhjendatud.
    Kohus saab minu arvates rakendada ärikeeldu, kui ta tuvastab, et osanik või juhtorgani liige on süüliselt põhjustanud pankroti või kahjustanud võlausaldajate huve.
    Ärikeelul on ka tõkestav iseloom. Seega, ärikeeldu võib kohaldada, kui on küllaldane alus arvata, et osanik või juhtorgani liige on varasid «ära kantinud» või ta kavatseb sellekohases skeemis osaleda.
    Pankrotiseaduse kohaselt võib kohus ärikeeldu rakendada pankrotitoimkonna otsuse alusel ja halduri nõudel eelmainitud isikute suhtes kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu.
    Tegemist on äärmusliku meetmega, mida kohaldatakse, kui võlgnik on kuriteoga põhjustanud maksejõuetuse või hävitab, peidab või raiskab vara, teeb raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel on äriühing muutunud maksejõuetuks.
    Vastavalt pankrotiseaduse § 17 kaotavad äriühingute juhtorganid pankrotiotsuse tegemise momendist automaatselt pädevuse varade käsutamisel -- ja seda ka ärikeeluta.
    Ärikeeld võib hõlmata ettevõtluse ka teistes äriühingutes ja keelu tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana. ÄS § 308 lg 2 ja 318 lg 4 kui korrespondeeruvad sätted keelavad isikutel olla juhatuse või nõukogu liikmed, kui nende suhtes on kohaldatud ärikeeldu.
    Ilmselt seisneb seaduse mõte vara «minemakantimise» skeemide välistamises ja teiste isikute kaitsmises «pankrotiohtlike» isikute eest. Üks eesmärk on üldpreventiivne toime.
    Pankrotiseadus ei määratle üheselt, kas ärikeelu näol on tegemist sanktsiooniga. Põhiseaduse § 31 kohaselt on õigus tegeleda ettevõtlusega põhiseaduslik õigus. Sellekohast põhiõigust saab piirata vaid seaduse alusel ja niivõrd, kuivõrd see on demokraatlikus õigusriigis vajalik.
    Olen seisukohal, et ärikeeld kuni pankrotimenetluse lõpuni on oma olemuselt tõkend, mis sisaldab endas sanktsiooni elemente. Samas on kuni kolmeaastase ärikeelu näol pärast pankrotimenetluse lõppu tegemist sanktsiooniga, mis piirab nii isiku teovõimet kui ka põhiseaduslikku õigust tegelda ettevõtlusega.
    Seega, isik, kelle suhtes on kohaldatud selleliigilist ärikeeldu, võib tõstatada küsimuse pankrotiseaduse § 35 lg 3 vastuolu kohta põhiseadusega ja rahvusvaheliste inimõigusi garanteerivate konventsioonidega, millega Eesti on ühinenud. Isiklikult leian, et kolmeaastane ärikeeld võib olla sisuliselt igati õigustatud, kuid seda peaks lahendama kohtuotsuse tasemel ja protsessis, mis tagab subjektile adekvaatse kaitseõiguse alates protsessi algstaadiumist.
    Palju oleneb sellest, millises korras tuvastatakse ärikeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Näiteks, need asjaolud võivad olla tuvastatud jõustunud kohtuotsusega pankrotikuriteo asjas, milles isikule garanteeritakse kaitseõigus.
    Pankrotiseadus loetleb ammendavalt, millist tegevust ärikeeld hõlmab: tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, juhatuse või asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina, pankrotihaldurina.
    Pankrotiseaduse § 35 ei sätesta keeldu töötada äriühingus, sh vastutaval ametikohal, tegutseda agendina vms.
    Seega isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, võib näiteks töötada teise äriühingu peadirektorina. Samas näevad muud seadused ette sanktsioone, mille juriidiline toime on ärikeeluga sarnane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.