• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ränirahnude sõda Märjamaal

    ASi Dolomiidimeistrid juht Mihkel Villand esitas suvel vallavalitsusele avalduse, saamaks nõusolekut dolomiidi kaevandamiseks Orgita karjääris. Tollane vallavanem Mart Tilk põhjendas kaevandamisloa andmisest keeldumist Villandi sõnul soovitusega osta dolomiiti Toomas Kirsipuult, kelle abikaasa töötab vallavalitsuses.
    Kohtumisel uue vallavanema Allar Oviiri ja abivallavanema Andres Jõesaarega sai Villand teada, et kui ta nõustub ostma kivimit Kirsipuult, võib soodsas hinnas kokku leppida.
    Märjamaa vallasekretär Virve Kristal teatas eelmisel nädalal Villandile, et Orgita III paekarjääri avamiseks ei saa ta luba, sest on olemas kaks tegutsevat karjääri, milles on piisavalt varusid. Samas pole vallas dolomiiti kaevandavale Toomas Kirsipuule antud kaevandamisluba.
    «Volinikud olid otsust langetades hilise aja tõttu väsinud,» põhjendas kaevandamisloa andmisest keeldumist Allar Oviir. «Ma ei soovi ettevõtlusele takistusi teha, kuid Dolomiidimeistrid jäid alles hiljuti vahele ebaseadusliku kaevandamisega,» teatas vallavanem.
    ASi Dolomiidimeistrid lepinguline kaastöötaja, Mihkel Villandi vend Madis Villand ja Toomas Kirsipuu peavad 30. novembril andma Rapla maakohtus vastust ebaseadusliku kaevandamise eest. Kaks nädalat tagasi koostas keskkonnainspektor Mati Erik akti Madis Villandi kohta, kes vedas rekultiveerimisele määratud vanast Orgita karjäärist ebaseaduslikult välja ligi 15 tonni varem lahti murtud kive. Abivallavanem Andres Jõesaar korraldas Villandi tabamiseks koos politseiga haarangu.
    Villand vedas kive Orgitalt välja vastavalt Märjamaa metskonna koostatud vana karjääri rekultiveerimise kavale, mille Märjamaa vald täiendavat ekspertiisi nõudes oli tagasi lükanud. Madis Villand ütles Äripäevale, et ta tunnistab ennast süüdi haldusõigusrikkumises.
    Toomas Kirsipuu on Orgital alates 1996. aastast ammutanud loata ligi 20 000 kuupmeetrit paasi. Kohtule saadetud seletuses põhjendab Kirsipuu ebaseaduslikku kaevandamistegevust vajadusega soetada ettevõttele seadmeid ja tagasi maksta võlgu. «Enda arvates olen teinud kõik endast oleneva, et asju korrektselt ajada,» kirjutas Kirsipuu seletuskirjas. Äripäeva küsimustele keeldus ta reedel vastamast.
    Tuntumaid objekte, kus Kirsipuu kaevandatud dolomiiti kasutatakse, on välisministeeriumi peahoone fassaad Tallinnas Rävala puiesteel.
    «Teiste samal alal tegutsevate ettevõtete ja nende piisava toorainebaasi olemasolu pole loa andmisest keeldumisel arvestatav põhjus,» leidis majandusministeeriumi peaspetsialist Maria Koidu.
    «Märjamaa valla otsus paistab olevat diskrimineeriv ja tegevusvabadust piirav, mis läheb vastuollu Eesti põhiseadusega,» väitis Koidu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.