22. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Eesti pered taas optimistlikumad

Üha enam leibkondi on tähtsustanud säästmist. Vähenenud on ühelt pool soov ja võimalus ning teisalt ka vajadus siduda ennast pikemaajaliste finantskohustustega -- laenude ja liisingutega.

Eelmisel aastal prognoositi selleks sügiseks oma pere majandusolukorra halvenemist. Praegu on prognoosid järgmise sügise suhtes optimistlikud, kuid enamik Eesti leibkondi on tuleviku suhtes äraootaval seisukohal, selgub Emori oktoobrikuisest 695 leibkonna peamise tulutooja küsitlusest.

Pikemaaegsetest ja suurematest investeeringutest elamispinda ja sõidukisse viimaste aastate jooksul olulisi muutusi ei olnud. Suurem osa Eesti leibkondadest elab linnades ja seega enamasti korterites, 90% elamispinnast on praeguseks eraomand. Elamispinna üürimine on enam levinud suuremates linnades -- Tallinnas ja Tartus -- ning nooremate inimeste seas.

Isiklik sõiduauto on 39% Eesti leibkondadest, enamik autodest on üle kümne aasta vanad.

Ametiautona kasutab sõidukit 12% leibkondadest, enamasti on ametiautod uuemad kui kümme aastat.

Suurem osa pikaajalistest kohustustest on peredel võetud juba enne sügist 1997. Seega olulisi muutusi laenu-, järelmaksu- ja liisingukohustusi ning aktsiaid omavate leibkondade osatähtsuses ei ole olnud.

Laene ja järelmakse otseste finantskohustustena omab praegu ligi viiendik peredest. Enamik neist elab Tallinnas, Tartus ja Pärnus, pere peamine tulutooja on Eesti keskmisest kõrgema tulutaseme ja sotsiaalse staatusega. Kui ametialaselt staatuselt juhtide ja spetsialistide seas on enamlevinud laenud, siis teenistujad, töölised ja maapiirkondade elanikud on enam eelistanud järelmaksu võimalusi.

Pered, kes soovivad laenata lähema aasta jooksul, peavad silmas eelkõige kestvuskaupade (eelkõige kodumasinate) ostmist, vähemal määral ka eluaseme remonti ja ümberehitamist või kinnisvara omandamist. Kõrgema sissetulekuga Tallinna elanikel on ka enam võimalusi teha väiksemaid oste (kodumasinad, mööbel) jooksvalt või kogutud säästude arvel, eelkõige on laenusoov suunatud kinnisvaraturule.

Vastupidiselt laenamise-liisimise vähenemisele on 1998. aasta jooksul üha enam tähtsustunud säästmine -- kasvanud on säästjate arv ja ka säästude suurus. Siiski ei jää raha üldse üle pärast esmavajadusi enam kui kolmandikul peredel. Optimistlikumad oma pere majandusolukorra suhtes uue aastatuhande esimesel sügisel on eelkõige praeguse kõrgema tulutasemega ja ostujõuga pered, sagedamini eesti rahvusest, noored, ilma ülalpeetavateta, kõrgema ametialase staatusega juhid või spetsialistid. Enim pessimistlikud on aga pensioniealised, mitte-eestlased, Ida-Virumaa linnade elanikud.

Vt. ka joonist:Leibkondade finantsbaas/Leibkondade hinnang oma majandusolukorrale

Autor: Kaidi Kandla

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt