Eestis tegutseb praegu umbes 20 negatiivsete äriseostega isikut ehk rahvakeeli “matjat” ning nendega on seotud tuhatkond ettevõtet. Ettekujutus, nagu saaks võlgades firmat matjale müües alustada uue inimesena puhtalt lehelt uut äri, on vale, kinnitab
Liina Jõõts ja soovitab sellele raha mitte kulutada. “Isegi kui ettevõte antakse matjale üle, ei takista see maksuameti vastutusmenetlust võla tekitanud isiku vastu,” ütleb ta. Maksuameti fookuses on need juhatuse liikmed või tegelikud juhid, kes võla tekitasid, olgu siis tahtlikult või raske hooletuse tulemusena.
Kui ettevõtte uueks omanikuks saab nn tankist või matja, siis on
Alar Jägeri jaoks asi väga selge: “Sealt raha enam ei tule.” Ent firmamatja ilmumine juhatusse on tagajärg, mitte põhjus. “Raisakotkast pole mõtet süüdistada – korjus tekkis sinna ikka haiguse või rünnaku tulemusena. Ka ettevõtte probleemid olid olemas juba enne “matja” saabumist,” ütleb ta.
Inkassoettevõttena Creditreform ka firmamatjale müüdud ettevõtete võlanõuetega, kuid tõenäosus, et eelmine omanik maksab oma maine hoidmiseks võla ära, on väga väike. Alar Jägeri sõnul juhtub seda harva ja enamasti vaid väiksemate summade puhul: “Kui on tegemist suurte summadega, siis neid ei hakka keegi oma tulevase kasumi arvel katma.”
Saatejuht on Sigrid Kõiv.