Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kiirusemõõdiku näit on piisav tõend kiiruseületamisest?

    Muidugi, kuidas siis teisiti? Kuidas saab siis kiirust mõõta ja kiiruseületajaid korrale kutsuda -- peab siis nendega ühes autos olema? Küsimus on praegu politsei aususes ehk siis selles, kuidas olla kindel, et kiirusemõõdiku näit on just konkreetse auto oma. Politseiniku autoriteet on praegu paraku küllaltki madal, aga üldiselt on ta vannutatud mees, ta on selleks koolitatud ja politseid tuleb siin uskuda.
    Mina põhimõtteliselt liikluseeskirju ei riku ja see on mind ennast aidanud, ka siis, kui mind on rajalt maha võetud. Seda on tehtud ja on ka alusetult kiiruseületamises süüdistatud. Aga usun, et need on üksikjuhud. Muidugi peavad politseiniku käed reeglina olema puhtad.
    Ma ei mõista kohtu otsust -- minu arvates ei ole tegu seaduserikkumisega politsei poolt. Politsei peab ka edaspidi kiiruseületajaid kinni pidama ja ka trahve määrama. Ilmselt tuleb seadust muuta -- roolis olija tuleb identifitseerida, seadmed muretseda, aga need on kallid. Muidugi saab politsei paremini tööle panna. Seda kõike saab, aga see võtab aega.
    Täiesti kindlasti ei ole see piisav. Kiirusemõõdiku näit tuleb seostada selle autoga, mille kiirust mõõdeti. Kui seda ei suudeta teha, siis võib see ju olla mis tahes autoga, mis läbis mõõtmiskoha mõned minutid varem või hiljem. Ainuke argument on politseiniku ausus, aga kui samal ajal käib protsess politseinike üle peksmise asjaoludel, siis kõnelda politseiniku aususest ei ole võimalik.
    Me elame õigusriigis, kus kehtib süütuse presumptsioon -- minu kuritegu tuleb tõestada, kuni seda pole tehtud, olen ma süütu. Ja mitte mina ei pea oma süütust tõestama, vaid süüdistaja peab tõestama, et ma olen süüdi. Ka siiani on politsei samamoodi kiiruseületajaile trahvi määranud, kodanik on lihtsalt kuuletunud nõukogude kodaniku kombel võimu esindajale. Aga täna võime me ka võimu otsuse kohtusse kaevata. Ja mul on siiras heameel, et keegi seda ükskord tegi ja kohus on võtnud asja ette. See on suurepärane pretsedent.
    Kui politsei tahab tegelda sellega, milleks maksumaksja talle raha maksab, muretsegu korralikud seadmed ja tehku see asi vettpidavalt ja seda tööd, mida inimene neilt ootab -- et liiklus oleks turvaline. Seal, kus politseid tõesti vaja, teda pole, asulast välja piirangu lõppu tähistava märgi juures on ta platsis -- seal trahve koguda on lihtne.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Aasta algas võimsalt! Jaanuariga teenisin tagasi 17 000 eurot
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Kui eelmise aasta lõpetasin ma 94 000 euro kaotamisega, siis selle aasta esimene kuu on minu investeeringute vastu olnud natukene heldem ja osa rahast tagasi andnud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Olulisemad uudised

Raske aasta laenu-ühistutele: hoiused vähenesid 13%
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.
Möödunud aastal suure pankrotiskandaali läbi elanud hoiu-laenuühistutel pole ette näidata kaotustele võrdväärset kasvu: kukkunud on nii laenuportfell kui ka hoiused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.