Ukraina ootab ELilt positiivset vastust

«Ootame Euroopa Liidult signaali, et juhul, kui me võtame eesmärgiks täita ELi liikmele esitatavad Kopenhaageni kriteeriumid, käsitab EL meid tulevase potentsiaalse liikmekandidaadina,» ütles Leonid Kut?ma Briti ärilehele Financial Times. «Loomulikult sõltub sellise eesmärgi täitmine eelkõige meist endist, kuid ELi koostöö ja toetus aitaksid seda protsessi tunduvalt kiirendada.» Euroopa Liit ei ole teatavasti järgmisel kuul Helsingis peetavale tippkohtumisele kutsunud Ukrainat teiste kandidaatriikide seas.

Ukraina president on võtnud kohustuseks väsimatult edendada majandusreforme. Tema sõnul tuleb praegu 70% tööstustoodangust erasektorist. Ukraina sisemajanduse kogutoodang (SKT), mis tänavu veidike kasvab, on pärast iseseisvumist kahanenud kahe kolmandiku võrra. President lubab, et alates 2002. a hakkab SKT suurenema 6--7% aastas.

ELi Helsingi tippkohtumisel kavatseb EL teatada läbirääkimiste alustamisest veel kuue riigiga peale esimese ringi kuue riigi. Ukraina suhtes pole EL aga seni seisukohta võtnud. Ühest küljest hirmutab ELi nii suure ja vaese riigi vastuvõtmine, kuid teisest küljest kardab ta jälle Ukraina libisemist Venemaa mõju alla. Esialgu EL leiab, et kuna Ukraina on demokraatia rajamisel ja turumajandusreformide läbiviimisel nii vähe teinud, siis ei vääri ta veel positiivset julgustust.

Analüütikute sõnul peaks EL alustama Ukrainaga suhete parandamist finantsabi suurendamisest ning kaubandus, äri- ja koolitussidemete tihendamisest. Teiseks peab Euroopa Komisjon hakkama mõtlema, mis saab Ukraina suhetest teiste Ida-Euroopa riikidega, kui need ELi astuvad.

Autor: ÄP