25 november 1999

Kihutamise tõestamine eeldab tipptehnikat

Lääne-Viru Maakohus tühistas ASi Andmevara divisjonidirektorile Allan Lahile kiiruseületamise eest määratud trahvi. Otsust põhjendati sellega, et karistuse määramise aluseks ei saa olla üksnes kiirusemõõturi näit. Sõidukiiruse mõõtmine peab olema kontrollitav. Samal seisukohal on õiguskantsler.

Äripäeva arvates peab politsei lõpetama kiirusemõõtmise senisel moel.

Lubatust kiiremini sõitmise tõestamine on Eestis käest ära. Seda, et haldusõigusrikkumise seadustik on segane ja paljud asjad vaieldavad, tunnistavad ka politseinikud ise. Kiiruseületamise fikseerimine ja trahvi määramine sõltub praegu politseiniku aususest, tujust, kvartali või kuu lõpu lähedusest ja teab veel millest. Tsiteerides trahvimise vaidlustanud Allan Lahit, tundub tõesti, et liikluspolitseiniku töö tulemuslikkust mõõdetakse vaid protokollide arvu järgi -- mida rohkem protokolle, seda parem liikluskultuur.

Politsei peab soetama elektroonilised kiiruseületamise pildiliselt salvestavad seadmed, mis kaotavad subjektiivsuse kiiruse mõõtmisel. Oht, et sulle võidakse näidata vale kiirusenäitu, mis on mõõdetud hoopis kellegi teise auto järgi, peaks salvestava radariga olema välistatud. Väheneb ka pistiseandmine maanteedel. Trahvi vormistamise asemel sündmuskohal saadetakse tõendusmaterjal koos trahvikviitungiga kihutajale koju.

Tõsi, tipptasemel tehnika soetamine nõuab kulutusi. Ent lõppkokkuvõttes on otsast otsani elektrooniline kiiruse mõõtmine odavam kui pidada üleval hulka politseinikke, kelle otsused võib vaidlustada.

Loomulikult on liiklushuligaan samuti huligaan ja parim liikluskorra baromeeter meie endi suhtumine kiiruse ületamisse. Paraku ei ole kõigi inimeste suhtumine liiklusreeglitesse päris ühesugune ja et ta selliseks saaks, on vist palju tahetud. Samas aga distsiplineerib liiklejat juba ka teadmine, et kiirust võidakse igal pool mõõta ja kiiruseületamine on kindlalt tõestatav. Senine praktika ootamatult teele kargavate politseinikega (liiklusohtlik olukord!) on paraku pakkunud mitmesuguseid lahendusi -- trahv, kviitungita trahv kohapeal ehk altkäemaks või siis trahvi vaidlustamine.

See, et toimetus aktsepteerib Lääne-Viru maakohtu arvamust, ei tähenda ülekutset autosõitjaile, kellele kiiruseületamise eest trahv määratud, see maksmata jätta. Maakohtu otsuse on politsei ringkonnakohtusse edasi kaevanud. Mõlemad pooled on nõus minema riigikohtuni. Sealsest lahendist sõltub aga politseitöötajate edasine käitumine.

Hetkel kuum