Kolmanda Eesti otsingute teel

Meedias ja poliitikas on aktiivselt otsitud parimat ideed, kuhu Eesti peaks suunduma. President Lennart Meri pakutud Eesti Nokia otsingud või siis koalitsioonipoliitikute pakutud ettevõtete tulumaksust vabastamine, mis tooks siia enam välisinvesteeringuid, on siiski takerdunud nii eksisteerivasse konkurentsi kui ka igapäevaelu realiteetidesse. Oleks tänuväärne, kui leitaks revolutsiooniline idee, mille peale pole keegi maailmas tulnud, kuid see on infoühiskonna tingimustes suhteliselt võimatu.

Seetõttu on vaja jälgida eelkõige uusi protsesse, mille poole maailmamajandus liigub, ning jõuda selle «rongi» peale, mitte omavahelise lehmakauplemise vahepeatuses maha jääda. Kahtlemata on tänuväärt selle rongiga sõites meelde tuletada nii Eesti rahvusriigi ideaale, väliskapitali sissevoolu vajadust kui ka makromajanduslikku finantsdistsipliini, kuid need ei tohiks saada eesmärgiks omaette. Märksa olulisem on leida eluvaldkonnad, milles Eesti on maailmas tegelikult konkurentsivõimeline, ja luua soodne keskkond nende eluvaldkondade edasiseks arenguks.

Maailmamajanduse tippu jõudvate ettevõtete toimimismehhanismide edu alus ei ole ainult suur finantskapital, globaalne kontorite võrk või emafirma-allhankefirma loogikale ülesehitatud tootmistsükkel. Edukad on just need ettevõtted, kus on tegemist märksõnade paindliku edasiarendusega: paindlik, «reaalajas» toimiv finantskapital; globaalne tööjaotus -- virtuaalne partnerlus; ülikiire, ajaliselt peatumatu tootmisahel 24 tunni jooksul; üheaegne ning mastaabilt globaalne uue toote turustamine.