• OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,76%5 767,57
  • DOW 301,42%42 583,32
  • Nasdaq 2,27%18 188,59
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 2251,21%38 064,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,63
  • OMX Baltic0,01%291,09
  • OMX Riga−0,3%880,48
  • OMX Tallinn−0,22%1 844,4
  • OMX Vilnius0,51%1 138,05
  • S&P 5001,76%5 767,57
  • DOW 301,42%42 583,32
  • Nasdaq 2,27%18 188,59
  • FTSE 100−0,1%8 638,01
  • Nikkei 2251,21%38 064,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,63
  • 30.11.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investorid kardavad korrektsiooni

Tallinna börs alustas uut kauplemisnädalat küllalt ettevaatlikult. ÄP indeks lõpetas peamiselt Hansapanga aktsia toel päeva siiski 0,65 protsendiga plusspoolel.
Analüütikud seovad Tallinna börsi arengu lähematel päevadel naaberturgude liikumisega. Suurt rolli mängib Nokia aktsia seljas kõrgustesse ratsutav Helsingi börs. Reedel väideti, et huvi Hansapanga aktsia vastu lähtub just Soomest.
Eile tehti Tallinna börsil Hansapanga aktsiaga 59 tehingut, mille käigus kerkis aktsia päevakäive 8,01 miljoni kroonini. Börsi kogukäibest andis Hansapanga aktsia ligi 56%. Helsingis jäi eile kauplemine Hansapanga aktsiaga tagasihoidlikuks.
Turu eilset arengut pärssis kohalike investorite korrektsiooni ootus. Telekomi aktsia langeski Tallinnas 25 sendi võrra. Suuremast langusest päästis seekord Londoni börs, kus investorid erilist müügihuvi ei ilmutanud. Londonis püsis Telekomi aktsia eile õhtul 90,25--92,80 krooni tasemel, olles päevaga 0,7% võrra kallinenud.
Arvata võib, et sel nädalal pöördub investorite huvi järgmisel esmaspäeval avaldatava III kvartali esialgsele majanduskasvule. Analüütikud on hetkel küllalt üksmeelsed, et tulemus on taas positiivne, enamik prognoose on jäänud 1--4% kasvu vahemikku. Üks lihtsamini jälgitavaid majanduskasvuga otseselt seotud tegureid on rahapakkumine. Enimkasutatav rahapakkumise näitaja M1 (sularaha + jooksev hoius) kasvas Eesti Panga andmetel III kvartalis II kvartaliga võrreldes ca 6%võrra.
Veidi kahandab viimase võrdluse väärtust ajaloost pärinev tähelepanek, et Eestis ei ole rahapakkumine ja majanduskasvu tempo ühes rütmis käinud. Teoreetiliselt on nende kahe näitaja seos siiski tõestatud ja kuna kolmas asjasse puutuv komponent intressitase on III kvartalis püsinud suhteliselt stabiilne, on lootust, et seekord on seos täheldatav.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele