Riigimetsa miljard otsib kohta

Metsanduses aastas liikuv ligi 10 miljardit krooni põhjustab eri huvide jõulise põrkumise.

Eraettevõtjaid ühendav metsatööstuse liit leiab, et metsaseadus on tekitanud riikliku metsatööstusmonopoli, mis majandab end ebaefektiivselt. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ideoloogid on vastupidisel seisukohal, et just riigiasutuse tegevus on andnud Eesti tööstuse mootorile -- puidutööstusele -- olulise impulsi.

«Mis RMKst saab, otsustatakse Toompeal metsaseaduse võimalike muudatusettepanekutega,» kinnitab keskkonnaminister Heiki Kranich. Ta ei liigita end ei RMK toetajate ega vastaste leeri.

Kranich tunnistab, et keskkonnaministeeriumi metsapoliitika komisjon on metsaseaduse võimalikke muudatusi arutanud, kuid vältinud RMKga seonduvat. «Oleme jätnud selle kui poliitilise küsimuse riigikogu fraktsioonide otsustada,» püüab Kranich neutraalseks jääda. Tema hinnangul võib RMKga seonduv päevakorda tõusta järgmise aasta algul.

Endise keskkonna- ja peaministri Andres Tarandi sõnul pole praegu veel selge, mida koalitsioonipartnerid RMKst arvavad. «Kui RMK metsaseadusesse sokutati, ei osanud me leida tõhusaid vastuargumente,» räägib Tarand. «Jäime äraootavale seisukohale, et las RMK tõestab oma efektiivsust.»

Metsapoliitika ja metsaseaduse vastasest, endisest keskkonnaministrist Vootele Hansenist on saanud RMK nõukogu liige, kes riigitulundusasutuse hea käekäigu edendamise eest pistab iga kuu taskusse kolme miinimumpalga suuruse nõukogu liikme tasu. «Minu roll on tagada riigikogupoolne kontroll,» põhjendab Hansen. «Samas peab nõukogu tagama, et asutus töötaks seaduspäraselt.»

Hansen tunnistab, et RMKst annaks välja kujundada teist tüüpi tsentraalse organisatsiooni, mis teostaks teatud mahus hankeid ja müüke. Samas ei oska Hansen öelda, kas riigikogu oleks valmis RMKd puudutavat osa metsaseaduses muutma.

RMK peadirektori Andres Onemari sõnul võib riik mistahes poliitise otsuse vastu võtta. RMK on valmis arenema igas suunas, deklareerib ta. «Vaja viia tööliste arv miinimumini -- oleme selleks valmis. Tahab riik teha aktsiaseltsi -- saab tehtud.» Ainus, mida riik enam teha ei tohiks, on ebaefektiivsesse riigiasutuse vormi tagasi minna, rõhutab Onemar.

Jõgevamaal asuva Halliku metskonna metsaülema Jüri Koorti sõnul kaotaksid RMK likvideerimise korral eelkõige töö raiemehed. RMK Ida regiooni metskondadest on kõige suurem raiemaht Halliku metskonnas. Siin töötab Ida regiooni kõige suurem raietööbrigaad -- enam kui 20 inimest. Halliku metskond sai aasta tagasi regiooni ainsa ligi 3 miljonit krooni maksva metsaveotraktori -- forwarder'i.

RMK saemehed on ärevil. Rohkem kui neli aastat raietööd teinud Urmu Lehtsalu ei taha poliitilisi tõmblemisi metsanduses kommenteerida. Ta marsib järgmise puu juurde, mõõdab seda pilguga ja surub vinguva sae tüvesse.

«Kui mehed töö kaotavad, jääb üle vaid linna pätiks minna,» laiutab käsi Halliku jaoskonna kauaaegne metsnik Vello Erikson. «Kuna siinkandis teist suuremat tööandjat pole, hoiavad mehed olemasolevast võimalusest kümne küünega kinni.»

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Antti Pae peab saemeeste kartust asjatuks. «Kui erasektor saab juurdepääsu riigimetsas lõikamiseks, kasutab ta just RMK raiemehi,» seletab ta.

Riigimetsade majandamise suunad pandi paika 1997. aastal metsapoliitikaga. Eelmine keskkonnaminister Villu Reiljan peab metsapoliitika vastuvõtmist oma nelja-aastase ministrikarjääri suurimaks saavutuseks.

Reiljan on veendunud, et riik on kõige parem metsaomanik, kes suudab investeerida ka neljandasse inimpõlve. «Töösturid näevad lageraies vaid rahapõldu,» ironiseerib ta. Tema andmeil spondeerisid metsatöösturid valitsustüüri juures olevaid erakondi sadade tuhandete kroonidega.

Andres Onemari sõnul ei olnud RMK loomine metsanduse arenguprogrammi tehes omaette eesmärgiks. «Riigisektoris oli ebaefektiivsus nii suur, et tekkis vajadus organi järele, kes kasutaks riigi ressurssi efektiivselt,» põhjendab Onemar RMK loomise vajadust.

Eraettevõtjad RMK-le just vähest efektiivsust ette heidavadki. Metsatööstuse liidu nädalataguses märgukirjas väidab liit, et riik peab olema sama efektiivne kui erastruktuur.

Metsatööstuse liidu juhid on oma arvutustes jõudnud järeldusele, et kui erastruktuur toob palgitihumeetri tee äärde 125 krooniga, siis RMK kulutab selleks 240 krooni. «Väidame, et enamik RMK paisutatud halduskuludest on seotud puiduäriga, mitte metsa taastootmisega,» lisab Pae.

Andres Onemari sõnul ei kannata metsatööstuse liidu arvutused kriitikat. Tema kinnitusel ostab RMK üha rohkem teenuseid erasektorilt. «Meie langetame riigimetsas vaid iga viienda puu,» täpsustab ta.

RMK ja metsatööstuse liit on alustanud läbirääkimisi, et saada tõepäraseid arvutusi RMK efektiivsuse kohta. RMK nõukogu liikme, Sõmerpalu saevaeski juhataja Tiit Kolgi sõnul saab alles pärast metsakasvatuse ja -varumise kulude hindamise aluste ühtlustamist selgeks, kuivõrd õige samm oli RMK loomine.

- Haldab riigimetsa.

- Tegutses käesoleva aasta alguseni Metsakapitali nime all.

- Üle 2000 töötaja.