Väinu Rozental • 2 detsember 1999

Tollitagatis erandjuhul

Rõiva- ja Tekstiilitöötajate Liidu tegevjuht Maie Vader avaldas kartust, et novembris jõustunud rahandusministeeriumi määruse range järgimine pärsib ettevõtlust ja vähendab rõivafirmade eksporti. Ta lisas, et tagatisnõue viib suure summa raha ettevõtete käibest välja. Rõivatööstuse ekspordist moodustab alltöövõtt 77%, väikefirmad täidavad välistellimusi isegi 95% ulatuses.

Tallinna tolliinspektuuri juhataja asetäitja Toivo Tooming ütles, et nendega suhtleb püsivalt umbes 600 välismaale alltöövõttu tegevat firmat, kellelt pole keegi seni tollitagatisi nõudnud. «Mõni töötab juba kuus aastat ja kui me hakkaks nüüd garantiid nõudma, teeksime sellega endal margi täis,» sõnas Tooming. «See on raha, mis jääb kinni ning pole kasulik ei meile ega neile.»

Tooming lisas, et tollitagatisi nõutakse firmadelt, kel on maksevõlgnevusi või kel pole dokumendid korras, samuti ettevõtetelt, kes on tegevust alles alustanud. «Ka siis ei küsita garantiid 100% maksusumma peale,» täpsustas Tooming.

Tartu tolliinspektuuri juhataja kohusetäitja Enn Raidla kinnitas samuti, et Tartus pole määruse kehtima hakkamise järel ettevõtjatelt varasemast rohkem tagatisi nõutud.

Maie Vader peab rahandusministeeriumi määruse puhul kummaliseks, et tagatise suuruse üle võib väga suurtes piirides otsustada tolliinspektuur, mis võib viia ametnike omavolini. Samal seisukohal on ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja asetäitja Marek Uusküla ütles, et tolliseadus annab garantii nõudmisel inspektuurile vabad käed ning omavoli vähendamiseks otsustab igas inspektuuris selle suuruse üle seitsmeliikmeline komisjon.

Hetkel kuum