Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv tuli oodatust väiksem
Statistikaameti eile avaldatud andmeil oli Eesti majanduskasv III kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,2%. Tulemus jääb alla analüütikute prognoosidele, mis ennustasid keskmiselt 1,5protsendilist majanduskasvu. Tagasihoidlik SKT kasv ei anna siiski põhjust pessimismiks, sest esimest korda aasta jooksul oli tulemus plussmärgiga.
«Tähtis on, et majandus kasvab. Kas see on absoluutarvudes protsent siia- või sinnapoole, on juba teisejärguline,» lausus Trigon Capitali peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul töötavad suured kompleksnäitajad viitajaga ja reageerivad hiljem. «Kui vaadata teisi näitajaid, on selge, et majandus on kriisist väljas,» ütles Lauri.
Enne kolmanda kvartali tulemuste avaldamist oli analüütikute seas optimiste, kes uskusid, et aasta kokkuvõttes tuleb SKT kasv positiivne. Nüüd tunnistatakse üksmeelselt, et kuigi viimases kvartalis oodatakse märkimisväärset kasvu, ei saa see olema piisav, tagamaks aasta kokkuvõttes plussi jäämist. Selle tulemusena vaatavad analüütikud aasta SKT prognoosid ümber.
PricewaterhouseCoopersi analüütik Hardo Pajula on varem öelnud, et eeldusel, et III kvartalis majanduskasv enam ei lange, peaks aasta kokkuvõttes nullkasvu saavutamiseks neljanda kvartali majanduskasv olema vähemalt 7,3%. Sellisel tasemel majanduskasv oli Eestis 1997. a, kuid tingimused pole toonase ajaga võrreldavad ja nii järsku pööret oleks raske teha.
Deutsche Morgan Grenfelli analüütik Chris Blevis ütles uudisteagentuurile Reuters, et majanduskasvu aluseks oleva ekspordi kasvu toetab Euroopa Liidu kasv. Kuigi euro tuleval aastal tugevneb, jääb see siiski suhteliselt nõrgaks, mis omakorda toetab Eesti eksporti, lausus Blevis. Ta lisas, et Eesti IV kvartali majanduskasv saab olema varasemast suurem, järgmisel aastal võime tõenäoliselt näha 5--5,5protsendist majanduskasvu.
Reisenbuki sõnul ei tohiks avaldatud SKT numbril aktsiahindadele mõju olla. «Aktsiaturu edaspidine käitumine sõltub sellest, kuidas välisinvestorid avaldatud majanduskasvu tulemusse suhtuvad, kuid mina olen küll jätkuvalt positiivselt meelestatud,» lausus Reisenbuk.
«On küsitav, kuivõrd lääne investorid usuvad mingi väikese endise NSV statistikaametit,» lausus Svenska Handelsbankeni maakler Janek Moik. Pigem tuleksid välisinvestorid Eesti turule seepärast, et muud turud on hullumas, lisas ta.
Aktsiahinnad Tallinna börsil reageerisid oodatust kehvemale majanduskasvu näitajale eile hommikul langusega, ent pärast Eesti Telekomi aktsiaga Londonis kauplemise algust hakkasid aktsiahinnad ka Tallinnas tõusma.
Euroopa ja Skandinaavia aktsiad on võrreldes USA aktsiatega odavad ning sellepärast ostetakse neid kõvasti, iseloomustas Moik turgudel toimuvat. «Ma usun, et paari päeva jooksul peaksid ostjad jõudma ka Eesti turu kvaliteetsemate aktsiateni, eelkõige peaks tõus puudutama Eesti Telekomi, Hansapanka ja Normat,» prognoosis Moik. Kõik kolm aktsiat lõpetasid eilse päeva väikese tõusuga.