Napib oskustöölisi ja spetsialiste

Oskustöölisi vajavad eelkõige elektroonika- ja metallitööstus, rahandussektoris on probleeme sobivate juhtide leidmisega.

«Väikeettevõtjad usuvad, et vajavad tulevikus uut tööjõudu, kuid suuremad prognoosivad vähenemist,» lausus majandusministeeriumi majandusarengu osakonna nõunik Sirje Põder eile.

AS EMOR küsitles majandusministeeriumi tellimusel tänavu kevadel ligi 1400 ettevõtte juhti, kellel paluti hinnata ettevõtte tööjõuvajadust praegu ja kolme aasta pärast.

Uuringu kohaselt peaks tulevikus suurenema nõudlus ehitustööliste, juristide ning arvutispetsialistide järele, autojuhtide ning kaevurite töökohti jääb lähiajal vähemaks.

Samas selgus, et tööjõud ei ole ettevõtjate jaoks siiski kaugeltki nii tõsine probleem kui rahastamine või turustamine.

Ministeeriumi majandusarengu osakonna majandustalituse juhataja Maria Hinrikus nentis, et töötavate inimeste osakaal väheneb pidevalt. «Selle aasta teises kvartalis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga töötajate arv 28 000 võrra vähenenud. Hõivatute osakaalu vähenemine on toimunud eelkõige madalapalgaliste lihttööliste arvel. Peab olema optimist, et prognoosida nende töökohtade taastumist lähiajal,» ütles ta.

Kuna Eestist on mõnel alal peaaegu võimatu töötajaid leida, siis on ettevõtjad asunud looma või toetama koole, et tulevikus endale oskustega töötajaid saada.

Näiteks Balti Laevaremonditehas on asunud koostööle ametikooliga, kust paari aasta pärast loodetakse tööle kutsuda laevaehituse spetsialiste. Praegu on tehases Eesti spetsialistide puuduse tõttu tööl mitmed võõrtöölised, kellele on aga keeruline tööluba saada.

«Meil on tööjõupuudus hooajaline. Kõrge kvalifikatsiooniga laevakorpusetöölisi, kes tegelikult kindlustavad tööga kõik meie 2000 töötajat, on Eestis vähe. Veebruaris loodame saada tellimuse ning siis on vaja 40--50 uut korpusetöölist. Ega neid meilt võtta pole, tuleb väljast sisse tuua,» rääkis Balti Laevaremonditehase personalijuht Heinard Puhkam.

Puhkami sõnul töötab tehases praegu viis Kaliningradi laevatöölist. «Kokku oleme kodakondsus- ja migratsiooniametist töö- ja elamisloa saanud 18 inimesele,» ütles ta.

ASi Microlink arendusdirektori Antti Aasma sõnul on ettevõttel pidev tööjõunappus, sest kohalikul tööjõuturul napib oskustega programmeerijaid, süsteemianalüütikuid ja muid arvutispetsialiste. «Kui mõni aeg tagasi koolitasime inimesi ise, siis kiiresti areneva firmana ei ole meil enam aega sellega tegeleda. Tänagi oli meil koosolek, kus arutasime, kust leida häid inimesi. Oleme propageerinud IT-kolledzhi ideed, sest ülikoolid ei suuda spetsialiste ette valmistada,» lausus Aasma.

Vt. ka graafikut:Tööjõuprobleemide esinemine sõltub ettevõtte tegevusalast

Autor: Henrik Ilves