Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helistaja numbrinäit on lisaseadmega jälle tavatelefonilt nähtav

    Alates 1. oktoobrist on Eesti Telefon toonud turule teenuse «Kes helistab?».
    Mõne jaoks kummalise nime taga ei ole midagi muud kui CLIP-teenus (Calling Line Identification Presentation) ehk maakeeli helistaja numbrinäit.
    Helistaja numbri nägemine meeldib meie inimestele väga. Kümmekond aastat tagasi osteti VEF-I tehases kokkupandud, taskukalkulaatorit meenutav seadeldis, mis võimaldas enne toru tõstmist aimu saada, kes helistamas on.
    Elu edenedes ja digitaalsete linnajaamade käikuvõtmist mööda lakkasid numbrimäärajad töötamast. Karbike oskas tööd teha vaid pulssvalimisega liinil.
    Digitaalsetest linnajaamadest aga ei pakutud enam numbrimääramise teenust. Seoses sellega ei müüdud ka vastavat aparatuuri ning kuna selgitustöö rahva hulgas oli napp (või puudus hoopis), siis tekkis väärarusaam, et numbri nägemine on midagi keelatut, põnevat ja hirmsasti salajast.
    Vett ajas hägusemaks ka tõsiasi, et ettevõtetes tulid kasutusele esimesed digitaalsed kodukeskjaamad, mille digitaalabonendid näitasid sissehelistaja numbrit. «Miks mina ei saa näha, kuigi naabrimees pidavat tööl nägema?» tekkis küsimus. See oli soodne olukord kahtlase kaubaga hangeldajatele.
    Vajadust teenuse järgi tunti enamjaolt pärast anonüümseid ja negatiivse sisuga telefonikõnesid, samuti elementaarsest privaatsusevajadusest.
    Pärast suuremat digitaliseerumist ja teatavat ebastandardsust Eesti Telefonis tekkis palju abonente (ka terveid linnu), kes spetsiaalaparaadi omanikuna oleks niisamagi sissehelistaja numbrit kiigata saanud. Poodides tekkis kesine valik suhteliselt kalleid, kuid korralikke numbrimäärajaid. Ka minu ettevõtlik sõber tahtis sissehelistaja numbrit näha. Eesti Telefoni teeninduskeskus ei saanud teenuse puudumisel teda aidata. Küll aga motiveeris arusaajat telefonimontööri paar sinist paberit, millel L. Koidula pilt peal. Mõne päeva pärast oli võimalik spetsiaalse telefoniga näha helistaja numbrit. Oi kui uhke oli toru tõstes tervitada helistajat nimepidi!
    Tänaseks on teenus ametlikult, digitaalabonendile 120 krooni ühekordsel loovutamisel, kättesaadav. Tuleb meeles pidada, et ka spetsiaalaparaadiga jääb sissehelistaja number nägemata, kui helistatakse analoogjaamast. Info jääb saamata ka välismaiste kõnede puhul.
    Kui meile meeldib väga näha, kes helistab, siis ei meeldi meile tihtipeale sugugi see, et meie enda number kõigile «nähtav» on. Suur abi sel puhul on paralleelteenus CLIR (Calling Line Identification Restriction) ehk numbrinäidu keeld. Samuti 120kroonise ühekordse maksena saab teenuse tellida ja sel juhul on numbrinäidu keeld «juhitav». See tähendab -- kui tahan, siis näitan, kui ei taha, klõbistan veidi telefoni klahve ja «keeran kinni» numbri näitamise.
    Odavam on paluda telefoniriketest numbrinäit «pimedaks» teha. Sel juhul kehtib näitamise keeld pidevalt igale poole helistades. Samas teavitab Eesti Telefon, et teenus ei rakendu eriõigustega abonentidele (politsei, kiirabi, päästeamet, tuletõrje, 115, 116), kellele edastatakse helistaja number vaatamata helistajapoolsele numbrinäidu keelule.
    Tarbijad on esimese kuu jooksul näidanud numbrimääramise vastu suhteliselt kesist huvi. Vastavat aparatuuri on müüdud küll tuhandetes tükkides, kuid huvi on olnud siiski väiksem, kui kaupmehed ennustasid.
    Ostetakse eelkõige odavaid mooduleid, mida saab juba olemasolevale telefonile lisada. Kasinaks on jäänud numbrimäärajaga telefonide müük. Moodulite hinnad kõiguvad poole tuhande krooni ja telefonide hinnad tuhande krooni ümber.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.