Töötajad soovisid enam privaatsust töökohal

Eesti Telefoni Sõle tänava hoonesse telliti lauad ja kapid eritellimusel mööblit valmistavast firmast Sarkop, kelle pakutud mööblipaigutus muudeti töötajate soovil ümber.

Aktsiaseltsi Eesti Telefon Televõrgud maja viienda korruse kabinettidesse telliti mööbel konkursi võitnud aktsiaseltsilt Sarkop -- heleda pinnaga lauad ja kapid, samuti arvutitoolid.

«Mööbli valmistamisel lähtutigi tellija eesmärgist saada odav, kuid funktsionaalne ning kvaliteetsest materjalist mööbel,» ütleb aktsiaseltsi Sarkop juhataja Priit Kerma. «Antud juhul võib pidada eriliseks seda, et meie firma, mis muidu valmistab mööblit eritellimusel, jättis kliendi soovil disaini teisele kohale ning lähtus eelkõige firma praktilistest vajadustest.»

Mööbli praegune paigutus kabinettides erineb esialgselt kavandatust. Televõrkude haldusspetsialist Marina Ollerma ütleb, et lauad ja kapid tõsteti ringi töötajate soovist lähtuvalt. «Kuna mõnes ruumis töötab koos enam kui kümme inimest, tagab praegune variant inimestele igapäevaseks tööks suurema privaatsuse kui esialgne paigutus,» kinnitab Marina Ollerma.

Projekteerimise ja kooskõlastamise käigus tuleks hoolitseda selle eest, et tellitaks niisugune mööbel ja planeering, mis vastab töötajate vajadustele. Kuigi mööblit annab ringi tõsta ja erinevalt paigutada, ei pruugi mugavus ja esinduslikkus alati koos käia. Firma on üldmuljes veidi aegunud välimusega. Tänapäeval eraldatakse töökohad vajadusel enamasti kergvaheseintega.

Konkursi ajal andsime mööblifirmadele ülesande näidata, kuidas nad mööbli inimeste arvu järgi paika panevad, samuti võtsime arvesse muid tingimusi, näiteks garantiid, maksetingimusi, eelnevat töökogemust ja hinda. Meie eesmärk oli saada kvaliteetne ja odav mööbel.

Toad tõsteti ringi töötajate soovil -- juhtkond end sellesse vahele ei seganud. Inimestele meeldis praegune paigutus rohkem, sest see jagab ühise töökabineti väiksemateks nurgakesteks, mis tagab igaühele teatud privaatsuse. Kõige tähtsam on, et töötajad oma keskkonnaga rahule jääksid.

Mööbli tellimise protsessis on ilmselt raske iga üksiku töötaja soove ning erivajadusi välja selgitada. Inimesel, kes iga päev sisustusküsimustega ei tegele, võib olla raske joonise järgi lõplikku paigutust ette kujutada.

Mööbli ümberpaigutamine näitab tööandja hoolitsust töötajate heaolu eest ning usaldust nende vastu. Tõenäoliselt on praegune lahendus optimaalne, sest lõppkokkuvõttes sai iga töötaja osaleda oma töökoha valmimisel. Kui aga vaadata mööblit kujunduslikust seisukohast, siis ei sobi näiteks seina äärde mõeldud kapid ruumi keskele, sest nende tagumine külg pole vastavalt viimistletud. Juba paikapandud mööbli ümbertõstmine on suhteliselt haruldane -- tavaliselt jäävad firmad esialgse variandi juurde ning paigaldusel märkimisväärseid muudatusi ei tehta.

Autor: Sigrid Kaasik