• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pearaamatupidajast areneb firma finantsjuht

    Viimastel aastatel on käärid pearaamatupidaja ja finantsjuhi palkades järjest suurenenud. Raamatupidajate töö on tänaseks küllaltki standardiseerunud -- samad oskused peavad olema nii suure kui ka keskmise firma pearaamatupidajatel. Pearaamatupidaja ametikohal töötamiseks on enamasti piisav, kui inimene on pädev seadusandluses, eriharidusega, korrektne ja täpne.
    Pearaamatupidaja palga suurus sõltub paljuski firma edukusest ja rahalistest võimalustest palka maksta. Väikese firma puhul on pearaamatupidajal reeglina vähem tegevust ja palk väiksem, tema töökoormus pole võrreldav suure firma pearaamatupidaja koormusega.
    Seetõttu töötavad mõned inimesed korraga kahe-kolme väikese ettevõtte pearaamatupidajana ning teenivad kokkuvõttes sama palju või isegi rohkem, kui teenib mõne suure ettevõtte pearaamatupidaja.
    Kui inimene on läbinud arengu raamatupidajast pearaamatupidajani, omandanud kogemused ja sellest tulenevalt oskuse probleeme analüüsida ja lahendada, siis võib tema edasine areng olla töötamine finantsjuhi ametikohal.
    Kui töötaja, kelle ametinimetus on pearaamatupidaja, palk on üle 20 000 krooni, siis enamasti täidab ta vähemasti osaliselt ka finantsjuhi funktsioone.
    Osades firmades on siis ka töötaja ametinimetuseks pearaamatupidaja-finantsjuht. Ainult pearaamatupidaja funktsioonide täitmise eest ulatub palk tavaliselt 15 000 kroonini kuus. Suure kontserni finantsjuhi palk võib küündida ka 35 000--40 000 kroonini kuus.
    Finantsjuht peab oskama näiteks üles ehitada kontserni finantsarvestussüsteemi, kulutusi analüüsida ja optimeerida, planeerida ja modelleerida tulevikku, efektiivselt paigutada vabu vahendeid ja pidama läbirääkimisi pankadega laenude saamiseks, suuremates kontsernides aktsiaemissioone korraldama jne.
    Finantsjuht on partner ettevõtte juhile. Sageli on finantsjuht ettevõtte juhatuse liige, pearaamatupidaja kuulub harva juhatusse.
    Ainult oskustest ja kogemustest ei piisa ettevõtte rahaasjade eest hoolitsemiseks. Mõnikord on töötajal kõik oskused pearaamatupidaja või finantsjuhi kohal töötamiseks olemas, kuid puudu jääb julgusest võtta enda peale vastutus.
    Autor: Igor Päss
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.