• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reaalservituutidega palju probleeme

    Servituudid on asjaõiguslikud kasutusõigused, mille puhul õigustatud isikul on ühel või teisel viisil õigus võõrast asja kasutada ning omanikul on kohustus taluda selle isiku tegevust oma kinnis- või vallasasjal. Servituudid jagunevad reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks.
    Reaalservituute eristab isiklikest servituutidest eeskätt see, et maatükk koormatakse teise maatüki, mitte aga konkreetse isiku kasuks. Maatüki koormamine reaalservituudiga toob kaasa selle, et koormatise järgseks õigustatud isikuks on «valitseva» kinnisasja igakordne omanik. «Teeniv» kinnisasi ja «valitsev» kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad, samas on teatud lähedus nimetatud kinnisasjade vahel reaalservituudi teostamiseks vajalik. Reaalservituudi tekkimine ja lõppemine on seotud vastava kinnistusraamatu kandega, st servituut tekib kande tegemisega kinnistusraamatus ja lõpeb sealse kande kustutamisega.
    Reaalservituudi seadmiseks on vajalik sõlmida «valitseva» ja «teeniva» kinnisasja omanike vaheline notariaalselt tõestatud leping, milles määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, osapoolte kohustused jne. Reaalservituut võib tekkida ka kohtuotsuse alusel, eelkõige ühisvara jagamisel, kui on vaja võrdsustada lahutatud abikaasadele jäävate endise ühisvara osade väärtust.
    Õigusteoorias on üldlevinud jaotada reaalservituute sõltuvalt nende sisust.
    1. Talumisservituut, mille puhul on «teeniva» kinnisasja omanik kohustatud taluma enda kinnisasjal «valitseva» kinnisasja igakordse omaniku tegevust. Talumisservituudid on näiteks karjaajamisservituut, liiniservituut ja veejuhtimisservituut. Talumiservituudi sisuks võib olla ka «valitseva» kinnisasja muude mõjutuste talumise kohustus, näiteks aurude, lõhnade, gaaside, tahma, helide (lärmi), põrutuste jne talumise kohutus.
    2. Loobumisservituut, mille puhul on «teeniva» kinnisasja omanik kohustatud ise oma tegevuses hoiduma «valitseva» kinnisasja igakordse omaniku kasuks teatud käitumisest, ilma et «valitseva» kinnisasja omanikul oleks õigust «teenivat» kinnisasja reaalselt kasutada. Loobumisservituutide hulka kuuluvad näiteks kõrgusservituut, valgusservituut, väljavaateservituut.
    Näidetena loetletud loobumisservituudid annavad «valitseva» kinnisasja omanikule õiguse keelata «teeniva» kinnisasja omanikul enda kinnistut teatud viisil hoonestada jmt.
    Mittehoonestamisservituutidel võib praktikas olla suur tähendus sellisel juhul, kui kinnistu omanik soovib üht osa oma kinnistust müüa, samas aga tahab ta olla kindel selles, et omandaja saab püstitada sinna ainult sellise hoone, mis ei kahjusta müüjale jäävat osa kinnistust.
    Muutused ühiskonna ja eelkõige majanduse arengus on toonud kaasa selle, et osad ka meie asjaõigusseaduses sätestatud reaalservituudid (teeservituut, karjajootmisservituut, karjatamisservituut) on Mandri-Euroopas oma tähendust minetamas, seevastu kui teatud servituutide tähtsus on viimastel aastatel suurel määral kasvanud.
    Viimati nimetatud servituutide hulka kuuluvad eeskätt nn konkurentsiservituudid, mida asjaõigusseaduses ei ole küll otseselt nimetatud, kuid mida võib tulenevalt seaduse § 200 sätestatust ka Eestis kasutada.
    Konkurentsi ja müüki piiravaid servituute kasutavad sageli «valitseval» kinnistul paiknevate restoranide või tanklate omanikud, kindlustamaks end selle eest, et «teenival» kinnistul ei tegutse samalaadset või sarnast ettevõtet või ei turustata konkureerivaid tooteid.
    Nii on Saksamaal aktiivses kasutuses viis erinevat liiki konkurentsi piiravat reaalservituuti, mis vastavalt oma eesmärgiasetusele kas keelavad «teenival» kinnisasjal täielikult ettevõtlusega tegelemise, või piirduvad vaid teatud liiki ettevõtluse või kaupade turustamise piirangutega.
    Konkurentsi asjaõiguslik piiramine reaalservituudide kaudu ei tohi aga minna nii kaugele, et lisaks omaniku kohustusele olla teatud tingimustel passiivne kohustatakse «teeniva» kinnisasja omanikku veel ka aktiivselt tegutsema.
    Näiteks ei tohi «teeniva» kinnisasja omanikku kohustada ostma «valitseva» kinnisasja omaniku tooteid või neid turustama, kuna just «teeniva» kinnisasja aktiivse tegutsemise kohustuse puudumine on üks põhiline tunnus, mis eristab reaalservituuti reaalkoormatisest.
    Autor: Ants Ainson
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.
Kuivõrd inimeste ostujõust viiendiku, vaesematel isegi kolmandiku viinud hinnatõus on põhjustatud peamiselt Eestist väljaspool tekkinud põhjustest, napib ka võimalusi, kuidas seda siin kohapeal pidurdada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.