ÄP fototoimetus • 13 detsember 1999

Baltimaade ELi valmidus parem

Konkurentidega võrreldes on Eesti, Läti ja Leedu eeliseks stabiilne ja usaldusväärne majanduspoliitika. Soome Panga siirdemajanduste analüütiku Seija Lainela hinnangul on Baltimaade ühinemispüüdlustele tunduvalt kaasa aidanud see, et iseseisvumise järel on nende riikide reformid järginud algusest peale ELi nõudmisi ning valitsuste vahetumine ei ole toonud muutusi reformikursis.

Eelarvepoliitika on olnud range eriti Eestis ja Lätis. Leedu eelarvepoliitika on olnud nõrgem ja valitsus on aidanud raskustesse sattunud firmasid rohkem. Kõigi kolme Baltimaa inflatsioon on olnud üldjuhul madalam kui teistel kandidaatriikidel.

Mullune Vene kriis näitas Balti riikidele ja teistele Ida-Euroopa maadele kätte sektorid, kus nende majandus on Venemaast suures sõltuvuses, märkis Lainela. Kuigi Leedu ettevalmistused ELiga ühinemiseks ei ole olnud nii kiired kui Eestis ja Lätis, on kõigi kolme areng Lainela hinnangul pikemas perspektiivis positiivne.

Pangakriiside mõju Baltimaade majandusele on jäänud tagasihoidlikuks ning tänu neile on loodud ELi tasemele vastav järelevalvesüsteem.

Baltimaade suurimaks väljakutseks nimetab Soome Panga analüütik seda, millal on nende maade firmad valmis konkureerima ELi riikide firmadega. Majanduse seisukohalt vältimatute institutsiooniliste reformide tegemine nõuab Baltimaadelt tohutult tööd, milleks neil Seija Lainela arvates napib vajaliku ettevalmistusega inimesi.

Autor: ÄP

Hetkel kuum