Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vaid kolmandik eramaksetest käib panga kaudu

    Kuigi pangakaardi kasutajate arv on viimase aastaga oluliselt kasvanud, on sularahas arveldamine enimlevinud nii igapäevaste kui suuremate ostude sooritamisel. Vaid kolmandik Eesti peredest kasutab regulaarsete maksete tegemisel pangateenuseid.
    Siiski on võrreldes eelmise sügisega enim langenud post- ja pangakontori kaudu maksmine ning kasvanud eelistused maksete sooritamiseks otsekorralduse, makseautomaadi, interneti teel.
    Tänavu oktoobris küsitles Emor 695 leibkonna peamist tulutoojat, millest selgus, et 85% neist on pangakliendid. Endiselt on keskmisest vähem pangakliente madalama tulutaseme ja ostujõuga elanikkonna seas, mitte-eestlaste, pensionäride, Ida-Viru linnade ja maaelanike seas. Kõikide pangateenuste kasutajaskond on viimase aasta jooksul kasvanud (v.a EVP-arve). Enimkasutatavad pangateenused lisaks arvelduskontole on deebetkaart ning makseautomaat.
    Pangakaart on pooltel Eesti perede peamistest tulutoojatest. Valdav enamik kaardiomanikest kasutab kaarti ka sularahaautomaadist raha võtmiseks (vaid 4% ei tee seda kunagi) ja pisut enam kui pooled igapäevaste kulutuste eest tasumisel, nt kauplustes.
    Kuigi enamik ostudest sooritatakse ainult sularahas, on viimase aasta jooksul kahekordistunud (7 protsendilt 14 protsendile) nende perede arv, kus eelistatakse igapäevaste kulutuste eest tasumisel pangakaarti.
    Maksevõimaluste puudumine või sellega seonduvad tehnilised probleemid ei olegi peamine takistus pangakaardi igapäevasel kasutamisel. Sularahaga meeldib inimestele rohkem arveldada. Kolmandikku kaardiomanikke takistab ka kaardiga maksmise võimaluse puudumine igapäevaste ostude kohas, aeglane ning mõnikord ebaõnnestuv maksmine. Kaupade eest sularahas tasumine meeldib eelkõige kolmel põhjusel: harjumus, mugavus ja hea pidada arvet kulutuste kohta.
    Enamlevinud regulaarsete maksete (kommunaalmaksud, elekter, telefon, kaabel-TV, laenu-, liisingu-, kindlustusmaksed) tasumise viis on maksmine sularahas otse teenuse osutajale, mida kasutab vähemalt ühe makse tasumisel 74% Eesti peredest. Kasutajaskonna suuruselt järgnevad maksekorraldused postkontori kaudu (ligi pooled leibkonnad) ja maksekorraldused pangakontorist (ligi veerand leibkondadest). Peamiselt kasutatakse eelistatud makseviise harjumuse ja väidetava mugavuse tõttu.
    Pangateenustena ühel või teisel moel sooritatavad maksed moodustavad kokku aga vaid kolmandiku kõikidest maksetest. Kõige rohkem on kasvanud internetipanga, püsi- ja otsemaksekorralduste teel arveldajate osakaal.
    Enamlevinud makseviisi -- maksed sularahas otse teenuse osutajale -- kasutatakse eelkõige telefoni ja kommunaalteenuste eest tasumisel. Teist olulist makseviisi -- postkontori kaudu -- kasutatakse enim elektri eest tasumisel. Keskmisest enam arveldavad otse sularahas teenuse osutajale keskmise või madalama ostujõuga pered, mitte-eestlased, Ida-Viru linnade ja väikelinnade elanikud, postkontori kaudu ka pensionärid ja maaelanikud. Kõrgema tulutasemega perede, eestlaste, Tallinna, Tartu ja Pärnu elanike ning kõrgema sotsiaalse staatusega inimeste seas leidub keskmisest rohkem ka neid, kes eelistavad maksete sooritamist panga vahendusel.
    Autor: Kaidi Kandla
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Helsingi IPOdroomil on sama vähe võitjaid kui Tallinnas
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Meie alternatiivturgu First North hullutanud IPOdroom kasvatas börsi­ettevõtete arvu Soomegi alternatiiv­turul, kuid investorite õnnetuseks sarnaste tulemustega: vaid vähesed aktsiad on praeguseks plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Coopi uus juht avalikustab end ÄP raadio hommikuprogrammis
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis avalikustatakse Eesti suurima poeketi Coopi uus juht, kes annab ühtlasi ka intervjuu.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis avalikustatakse Eesti suurima poeketi Coopi uus juht, kes annab ühtlasi ka intervjuu.

Olulisemad uudised

Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.