13 detsember 1999

Vaid kolmandik eramaksetest käib panga kaudu

Kuigi pangakaardi kasutajate arv on viimase aastaga oluliselt kasvanud, on sularahas arveldamine enimlevinud nii igapäevaste kui suuremate ostude sooritamisel. Vaid kolmandik Eesti peredest kasutab regulaarsete maksete tegemisel pangateenuseid.

Siiski on võrreldes eelmise sügisega enim langenud post- ja pangakontori kaudu maksmine ning kasvanud eelistused maksete sooritamiseks otsekorralduse, makseautomaadi, interneti teel.

Tänavu oktoobris küsitles Emor 695 leibkonna peamist tulutoojat, millest selgus, et 85% neist on pangakliendid. Endiselt on keskmisest vähem pangakliente madalama tulutaseme ja ostujõuga elanikkonna seas, mitte-eestlaste, pensionäride, Ida-Viru linnade ja maaelanike seas. Kõikide pangateenuste kasutajaskond on viimase aasta jooksul kasvanud (v.a EVP-arve). Enimkasutatavad pangateenused lisaks arvelduskontole on deebetkaart ning makseautomaat.

Pangakaart on pooltel Eesti perede peamistest tulutoojatest. Valdav enamik kaardiomanikest kasutab kaarti ka sularahaautomaadist raha võtmiseks (vaid 4% ei tee seda kunagi) ja pisut enam kui pooled igapäevaste kulutuste eest tasumisel, nt kauplustes.

Kuigi enamik ostudest sooritatakse ainult sularahas, on viimase aasta jooksul kahekordistunud (7 protsendilt 14 protsendile) nende perede arv, kus eelistatakse igapäevaste kulutuste eest tasumisel pangakaarti.

Maksevõimaluste puudumine või sellega seonduvad tehnilised probleemid ei olegi peamine takistus pangakaardi igapäevasel kasutamisel. Sularahaga meeldib inimestele rohkem arveldada. Kolmandikku kaardiomanikke takistab ka kaardiga maksmise võimaluse puudumine igapäevaste ostude kohas, aeglane ning mõnikord ebaõnnestuv maksmine. Kaupade eest sularahas tasumine meeldib eelkõige kolmel põhjusel: harjumus, mugavus ja hea pidada arvet kulutuste kohta.

Enamlevinud regulaarsete maksete (kommunaalmaksud, elekter, telefon, kaabel-TV, laenu-, liisingu-, kindlustusmaksed) tasumise viis on maksmine sularahas otse teenuse osutajale, mida kasutab vähemalt ühe makse tasumisel 74% Eesti peredest. Kasutajaskonna suuruselt järgnevad maksekorraldused postkontori kaudu (ligi pooled leibkonnad) ja maksekorraldused pangakontorist (ligi veerand leibkondadest). Peamiselt kasutatakse eelistatud makseviise harjumuse ja väidetava mugavuse tõttu.

Pangateenustena ühel või teisel moel sooritatavad maksed moodustavad kokku aga vaid kolmandiku kõikidest maksetest. Kõige rohkem on kasvanud internetipanga, püsi- ja otsemaksekorralduste teel arveldajate osakaal.

Enamlevinud makseviisi -- maksed sularahas otse teenuse osutajale -- kasutatakse eelkõige telefoni ja kommunaalteenuste eest tasumisel. Teist olulist makseviisi -- postkontori kaudu -- kasutatakse enim elektri eest tasumisel. Keskmisest enam arveldavad otse sularahas teenuse osutajale keskmise või madalama ostujõuga pered, mitte-eestlased, Ida-Viru linnade ja väikelinnade elanikud, postkontori kaudu ka pensionärid ja maaelanikud. Kõrgema tulutasemega perede, eestlaste, Tallinna, Tartu ja Pärnu elanike ning kõrgema sotsiaalse staatusega inimeste seas leidub keskmisest rohkem ka neid, kes eelistavad maksete sooritamist panga vahendusel.

Autor: Kaidi Kandla

Hetkel kuum