Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hüvitusfondi juhid kindlustavad tulevikku
Hüvitusfondi juhatuse esimees Aare Tammemäe ütles eile, et seoses fondi edasise saatusega on arutatud mitut stsenaariumi. «Peamised võimalused on muuta fond pensionireformi tagatisfondiks või riskikapitali investeeringute pakkujaks,» lausus Tammemäe.
Küsimusele, kas fondi haldamiseks loodavat erafirmat võivad hakata juhtima praegused Hüvitusfondi juhid, vastas Tammemäe jaatavalt. «Seda tööd võib jätkata praeguse juhtkonnaga,» sõnas ta.
Hüvitusfondi varade väärtus oli kolmanda kvartali lõpuks veidi üle miljardi krooni, tänavu üheksa kuuga teenis fond 76,3 miljonit krooni kasumit. Eelmise aasta lõpetas Hüvitusfond 370 miljoni krooni suuruse kahjumiga.
Riiklik investeerimisfond tekiks riiklike sihtasutuste reorganiseerimise käigus ja hakkaks tegema riskikapitali investeeringuid. Riiklike sihtasutuste reorganiseerimiskomisjoni juhi Raul Malmsteini sõnul on seda tõsiselt arutatud, nüüd tuleb oodata rahandusministeeriumi otsust Hüvitusfondi edasise saatuse kohta.
«Igal juhul on valitsusel kavas luua riiklik riskikapitali instrument ja kui fondi loomisprotsessi alguses pole võimalik sellesse kaasata Hüvitusfondi vara, võib seda ka hiljem teha,» lausus Malmstein.
Hüvitusfondi nõukogu esimees Jürgen Ligi ütles, et näeb fondi reorganiseerimise plaanides mitut riski, kuid samas saaks riik sellisel moel investeeringute abil majandust arendada.
Rahandusministeeriumi väärtpaberiosakonna juhataja ja Hüvitusfondi nõukogu liige Veiko Tali ütles, et eelkõige tuleb otsuste tegemisel lähtuda võetud kohustustest obligatsiooniomanike ees.
Riiklike sihtasutuste reorganiseerimiskomisjonil peab veebruariks valmima vahearuanne tööst, kus peaksid kirjas olema ka edasised sammud seoses Hüvitusfondi reorganiseerimisega. Hüvitusfondi viimaste obligatsioonide lunastamise tähtaeg saabub 2002. aastal. Eilseks oli EVPde keskregistris kasutusarvetel 2,6 miljardit EVP-krooni ehk 936 miljonit Eesti krooni.
Erakapitalil tegutsevad investeerimisfondid riikliku investeerimisfondi loomises endale konkurenti ei näe. «Selles valdkonnas on risk suhteliselt suur ja seetõttu ongi ehk parem, kui riik selle võtab,» lausus EFM Optiva Asset Managementi fondijuht Johann Sulling.
Sullingu hinnangul võiks loodav investeerimisfond toimida tavalise riskikapitali fondina, mis annab raha neile, kellel on ideid palju, kuid raha vähe. Ta pidas mõistlikuks luua fondi haldamiseks erafirma. «Fond on läbipaistev struktuur ja ka kulude osas piiratud,» lausus Sulling. «Kui haldurfirma ei saa tööga hakkama, saab uue otsida.»
ASi Trigon Investment Management tegevdirektor Aadu Oja lisas, et riiklik investeerimisfond ei hakka kohalikul investeerimismaastikul väga suurt rolli mängima, sest ka paljude välismaiste fondide huvi Eesti vastu on suur.
Nii Oja kui ka Sulling kinnitasid, et riikliku investeerimisfondi haldamiseks tuleb korraldada avalik konkurss.