Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nordika varjab oma majandusnäitajaid

    Ainsana Eesti kindlustusseltsidest ei avalikustanud küsimise peale oma bilanssi ja kasumiaruannet Nordika Kindlustus. Samas on kõik seltsid selleks rahandusministri määruse kohaselt tänavu 12. jaanuarist kohustatud. Selle määruse kohaselt peab seltsi rahavoogude, finantsseisundi ja likviidsuse paremaks jälgimiseks olema seltsi kvartaalne aruanne kõikidele huvitatud isikutele seltsi kontorites tasuta kättesaadav.
    Pärast mitmekordset küsimist nii Nordika sekretärilt, pearaamatupidajalt, finantsdirektorilt, turundusosakonnalt kui ka juhatuselt ei õnnestunud Äripäeval Nordika kolmanda kvartali bilanssi ja vahearuannet saada. Sama probleemi üle on kurtnud veel mitu Nordika klienti ning kindlustusega seotud inimest. Kohtumisel ajakirjanikuga esitasid Nordika juhataja Tiit Arge ja direktor Jürgen Vester lõpuks vaid väga kokkuvõtliku, mõnerealise bilansi ja vahearuande. Investeeringute struktuuri pole viimasest võimalik välja lugeda. Küsimusele, miks nad ei avalda täielikku bilanssi, vastas Arge, et ta pole kindel, kas see ei jõua siis konkurentide kätte, kes tõlgendavad neid andmeid valesti. Teiseks ei saa olla kindel huvilise enda võimes bilanssi lugeda, märkis ta.
    Kaks kindlustusfirmade juhtivtöötajat, kes on näinud Nordika eelmise aasta lõpu ja selle aasta kuue kuu bilanssi, rääkisid, et andmete varjamise taga võib olla Nordika soov mitte avalikustada likviidsete varade puudumist seltsis. Mõlemad kinnitasid, et enamik Nordika investeeringuid puudutab tütarettevõtete aktsiaid ning nendele antud laene. Need ületavad teisi investeeringuid kümneid kordi, lausus anonüümseks jääda soovinud kindlustusspetsialist. Ta lisas, et Nordika olukorda võib sellistes tingimustes oluliselt halvendada praegune tendents vähendada seltsi poolt võetud riskide edasikindlustuse osakaalu. Sellega väheneb ka Nordika võimalus pärast klientidele kindlustushüvitiste väljamaksmist see raha edasikindlustusfirmalt tagasi saada ning määravaks saab seltsi enda varade likviidsus.
    Tiit Arge ütles, et Nordika investeeringud on praegu väga likviidsed, sest enamik neist hõlmab pankade deposiite. «Nordika reservide maht on 19 miljonit krooni, sellest 15 miljonit krooni on pangas pikaajalisel hoiusel,» lausus ta.
    Kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste tunnistas, et Nordika eirab vahearuannet mitte avalikustades rängalt rahandusministri määrust ning nad peavad majandusnäitajaid kindlasti avalikustama. «Seal on midagi, mis meile ei meeldi, kuid see ei ole avalikustamiseks. Mulle tehtud ettekannete kohaselt on seal praegu kõik nii, nagu nõuded ette näevad,» lausus ta. «Samas me jälgime pingsalt, mis suundumused seal on, kuid kindlustusjärelevalve võimalusi arvestades ei ole võimalik praegu midagi rohkem ette võtta.»
    Ridaste kinnitas, et Nordika edasikindlustuse osakaal väheneb pidevalt. Samas väheneb tema sõnul ka seltsi turuosa. Ridaste lisas, et augustis pidi Nordika üks vähemusaktsionär investeerimisfirma Hodgon Martin tegema seltsi täiendava investeeringu, kuid seda ei ole tehtud. Puudu jääva 15 miljoni krooni katteks suutis aga Nordika ise vahendid leida, täpsustas Ridaste.
    Nordika Kindlustus toetas kohalike omavalitsuste valimiskampaania ajal Reformierakonda 200 000 krooniga.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.