Ainsana Eesti kindlustusseltsidest ei avalikustanud küsimise peale oma bilanssi ja kasumiaruannet Nordika Kindlustus. Samas on kõik seltsid selleks rahandusministri määruse kohaselt tänavu 12. jaanuarist kohustatud. Selle määruse kohaselt peab seltsi rahavoogude, finantsseisundi ja likviidsuse paremaks jälgimiseks olema seltsi kvartaalne aruanne kõikidele huvitatud isikutele seltsi kontorites tasuta kättesaadav.

Pärast mitmekordset küsimist nii Nordika sekretärilt, pearaamatupidajalt, finantsdirektorilt, turundusosakonnalt kui ka juhatuselt ei õnnestunud Äripäeval Nordika kolmanda kvartali bilanssi ja vahearuannet saada. Sama probleemi üle on kurtnud veel mitu Nordika klienti ning kindlustusega seotud inimest. Kohtumisel ajakirjanikuga esitasid Nordika juhataja Tiit Arge ja direktor Jürgen Vester lõpuks vaid väga kokkuvõtliku, mõnerealise bilansi ja vahearuande. Investeeringute struktuuri pole viimasest võimalik välja lugeda. Küsimusele, miks nad ei avalda täielikku bilanssi, vastas Arge, et ta pole kindel, kas see ei jõua siis konkurentide kätte, kes tõlgendavad neid andmeid valesti. Teiseks ei saa olla kindel huvilise enda võimes bilanssi lugeda, märkis ta.

Kaks kindlustusfirmade juhtivtöötajat, kes on näinud Nordika eelmise aasta lõpu ja selle aasta kuue kuu bilanssi, rääkisid, et andmete varjamise taga võib olla Nordika soov mitte avalikustada likviidsete varade puudumist seltsis. Mõlemad kinnitasid, et enamik Nordika investeeringuid puudutab tütarettevõtete aktsiaid ning nendele antud laene. Need ületavad teisi investeeringuid kümneid kordi, lausus anonüümseks jääda soovinud kindlustusspetsialist. Ta lisas, et Nordika olukorda võib sellistes tingimustes oluliselt halvendada praegune tendents vähendada seltsi poolt võetud riskide edasikindlustuse osakaalu. Sellega väheneb ka Nordika võimalus pärast klientidele kindlustushüvitiste väljamaksmist see raha edasikindlustusfirmalt tagasi saada ning määravaks saab seltsi enda varade likviidsus.

Tiit Arge ütles, et Nordika investeeringud on praegu väga likviidsed, sest enamik neist hõlmab pankade deposiite. «Nordika reservide maht on 19 miljonit krooni, sellest 15 miljonit krooni on pangas pikaajalisel hoiusel,» lausus ta.

Kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste tunnistas, et Nordika eirab vahearuannet mitte avalikustades rängalt rahandusministri määrust ning nad peavad majandusnäitajaid kindlasti avalikustama. «Seal on midagi, mis meile ei meeldi, kuid see ei ole avalikustamiseks. Mulle tehtud ettekannete kohaselt on seal praegu kõik nii, nagu nõuded ette näevad,» lausus ta. «Samas me jälgime pingsalt, mis suundumused seal on, kuid kindlustusjärelevalve võimalusi arvestades ei ole võimalik praegu midagi rohkem ette võtta.»

Ridaste kinnitas, et Nordika edasikindlustuse osakaal väheneb pidevalt. Samas väheneb tema sõnul ka seltsi turuosa. Ridaste lisas, et augustis pidi Nordika üks vähemusaktsionär investeerimisfirma Hodgon Martin tegema seltsi täiendava investeeringu, kuid seda ei ole tehtud. Puudu jääva 15 miljoni krooni katteks suutis aga Nordika ise vahendid leida, täpsustas Ridaste.

Nordika Kindlustus toetas kohalike omavalitsuste valimiskampaania ajal Reformierakonda 200 000 krooniga.