Euro vaevaline tõus maailmarahaks

Nii näiteks on USA dollar olnud mitme riigi rahasüsteemi ja välisarvelduste aluseks. 1933. aastal tekkis mitme Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika riigi kokkuleppeline valuutakoostöörühmitus, mida hakati nimetama dollaritsooniks ning mis tegutses aktiivselt 70. aastate alguseni.

Kuigi dollaritsooni mõistet enam ametlikult ei kasutata, mõjutab USA dollar jätkuvalt nende maade majandust. Kuid dollari mõju on palju suurem, sest paljud riigid on oma rahvusliku valuuta dollariga sidunud ning dollarit kasutatakse ka reservvaluutana.

Analoogset maailmaraha rolli mängisid kunagi Inglise naelsterling ja Prantsuse frank. Naelsterlingitsooni kuulus selle hiilgeajal pärast Teist maailmasõda 48 riiki. Kasutati ühtset valuutakontrollisüsteemi, valuutade kursid sõltusid naela kursist, valuutavarud hoiti Suurbritannia pankades. Hiljem hakkasid naelsterlingitsooni kuuluvad maad reservvaluutana kasutama põhiliselt USA dollarit.

Frangitsooni kuulus 23 riiki ja seal mängis analoogilist maailmaraha rolli Prantsuse frank. Ametlikust jeenitsoonist pole midagi kuulda olnud, kuid tugev ja stabiilne Jaapani jeen mängib kahtlemata samasugust maailmaraha rolli Ida- ja Kagu-Aasia riikide majanduses. Võib ju ka väita, et mingil määral on maailmaraha olnud ka tugevad ?veitsi frank ja Saksa mark.

Euro ilmumisega rahvusvahelistele turgudele on pilt üpris palju muutunud. Esmakordselt on tegemist ühe tugeva rahvusvaluuta asemel riikideülese ühisrahaga, mille kurss teiste valuutade suhtes oleneb kõigi Euroopa Liitu kuuluvate riikide majanduse arengust. Euro esimene eluaasta erilist optimismi ei sisenda ja euro kurss dollari suhtes on selle ajaga langenud ligi 15%. Põhjuseks on loomulikult USA kiirem majanduskasv võrreldes ELiga.

Kuigi nii Euroopa Keskpanga president Wim Duisenberg kui ka analüütikud on prognoosinud ELi majanduskasvu kiirenemist lähiaastatel ning USA majanduskasvu aeglustumist järgmisel aastal, ei pruugi kõik nii minna. USA majanduse üldseis püsib hea. Lisaks avaldab euro ja dollari kursile mõju ka suur kapitali väljavool Euroopa Liidust.

Eurole halbu üllatusi võib tulla tulevikus ka Aasia poolt. Novembri lõpus toimunud ASEANi riikide tippkohtumisel, kus peale kümne ASEANi riigi osalesid ka Aasia majanduslikud suurriigid Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea, võeti kindel suund uue majandusühenduse loomisele, mis kujuneks võrdväärseks partneriks ELile ja Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioonile (NAFTA). Jaapani jeeni osa maailmarahana Aasias ja mujal ilmselt suureneb.

Kuna Eesti kroon on seotud euroga, mõjutavad nõrga euro head ja halvad küljed ka otseselt Eesti majandust. Kallimaks muutub import mujalt, mis võib suurendada inflatsioonisurvet ning tõsta sisendite hindasid. Paranevad eksporditingimused teistesse riikidesse, kui just kallinevad imporditud sisendid seda positiivset mõju ei elimineeri. Kuna aga Eesti kaubavahetuses domineerivad Euroopa Liidu maad, siis lõppkokkuvõttes on euro kursi mõju meie majandusele väike.

Jääb vaid oodata, kas Euroopa Keskpank hakkab tugiostudega eurot toetama selle kursi jätkuva languse korral. Tõeliseks usaldatavaks maailmarahaks saab euro siis, kui Euroopa majandus tugevneb ja majanduskasv kiireneb.

Autor: Vello Vensel