Pangad matsid konkureerimiskirve

Hansa- ja Ühispank hakkavad uuest aastast interneti maksekorralduste eest tasu võtma, esialgu, tõsi küll, ainult äriklientidelt. Sünkroonselt tehtud otsuse järgi kallinevad ka pankade muud niinimetatud e-teenused.

Äripäeva meelest näitab otsuste üheaegsus, et turu hõlvamisele suunatud konkurents on kahe suurpanga jaoks seks korraks läbi.

Muidugi on võimalik, et tegemist on juhusega ja pelga ajalise kokkusattumusega. Tulude suurendamine ja kulude kokkuhoid on firma igapäevases tegevuses esmatähtsad töövõtted. Pealegi pole infotehnoloogia arendamine teps mitte odav asi.

IT on töövahend -- teinekord vägagi kapriisne töövahend --, mis peab igas pangas olema maailmatasemel, ent otsest tulu ei pruugi toota. Tänu internetipanga kiirele omaksvõtule klientide poolt on nüüd paras aeg hakata selle teenuse kasutamise eest tasu nõudma.

Murelikuks muudab aga see, et tulude suurendamise ja kulude kokkuhoiuga alustavad Hansa- ning Ühispank üheaegselt, nii nagu näiteks tanklaketid on kujundanud oma hinnapoliitikat. Kuhu on jäänud Ühispanga agressiivsus ja samal ajal kirglikkus kõigis oma senistes ettevõtmistes enda vastandamine teistele pankadele? Või on hoopiski Hansapank loobunud professionaalsest suveräänsusest, alati oma peaga mõtlemisest, nii nagu tegi seda pangajuht Jüri Mõis.

Praegused tendentsid Eesti kommertspanganduses võivad sisse juhatada uue trendi, kokkulepluse ajastu. Pangateenuste üheaegsele kallinemisele võib järgneda tellerite palkade üheaegne alandamine või intressitasemete sünkroniseeritud tõus.

Objektiivne alus kokkulepetele on olemas -- teineteisele lähenevad rootslastest suuromanikud, Swedbank ja SEB. Omavaheline konkureerimine niivõrd väikesel turul nagu Eesti ei tasu ära ja nii ongi härrad Hanschmidt ja Neivelt konkureerimiskirve maha matnud ning tõmbavad nüüd rahupiipu. Lõppude lõpuks tuleb teenima hakata, aktsionäride ootused täita.

Kuid pole arengut ilma konkurentsita. Maad võtab ettevõtlusväsimus, firmad jõuavad liiga vara pensioniikka. Samuti ei toeta internetiteenuste kõrgem maksustamine Eesti kui parajasti tiigrihüppel oleva riigi arengut. Tasuta internetiteenused võiksid olla pankade poolt edendatav sotsiaalne mõõde.

Eesti on küll arvutiseerituselt esirinnas, ent absoluutmahtude kasv seisab alles ees, ses mõttes oleks turgu jagada veel küll ja küll. Pidurdamine mäest ülesminekul pole kõige targem tegu.