Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rentnike teadlikkus on suurenenud
Palju kardetud uute büroohoonete «uputus» Tallinnas jäi vaatamata pessimistlikele ennustustele tulemata. Praeguseks on kogu renditurg märksa positiivsem, kui poolteist-kaks aastat tagasi ennustati.
Kliendid, kes otsivad büroopindu, on märksa teadlikumaks ja ettevaatlikumaks muutunud kui paar aastat tagasi. Üleliigsed ruutmeetrid büroos ei ole kuigi soovitav nähtus, rendipinda kasutatakse maksimaalselt ökonoomselt. Klient on nõus kulutama raha parem sisekujundaja peale kui aastatepikkuse rendilepingu puhul kasutute (just üldpinnalt) ruutmeetrite peale.
Suurt tähelepanu pööratakse ökonoomsusele:
- Kindlasti teab tulevane rentnik, kui palju on töötajatele parkimiskohti vaja, kus asub lähim parkimismaja või -plats ning siit kalkuleeritakse büroo lisakulutused.
- Väga täpselt tahab rentnik teada telefoniteenuste võimalikkust majas, liitumist büroohoone keskjaamaga, ASiga Eesti Telefon.
Kui mõned aastad tagasi oli primaarne digitaalnumbrite olemasolu, siis praegusel hetkel keegi tõsistest rentnikest ei taha bürood ilma ISDN-liinideta.
Rentnik kalkuleerib täpselt välja, kui palju telefonide ühendus maksma läheb, kui suured on oletatavad kuumaksud ja uurib, kas on võimalik mingit soodustust kaubelda.
- Kommunaalkulu suuruse üle diskuteeritakse väga põhjalikult enne lepingu lõplikku sõlmimist. Tihti nõuavad rentnikud vee- ja elektrimõõdikuid oma büroopinna peale, et võimalikult täpselt määratleda kulutusi, mille eest tulevikus maksma hakatakse.
- Üldpindade eest klient täna enam renti maksta ei soovi, vähemalt mitte sama tariifiga kui büroopinna eest.
Tänane suurklient on välisosalusega firma esindaja, lisaks rentnikud, kes soovivad oma eduka majandustegevuse tagajärjel laieneda ja kesklinnale lähemale kolida.
Väga oluline tegur maja rentnike hulgas on teised rentnikud. Järjest tähtsamaks muutub hoone omanikule ja naaberrentnikele rentniku taust, selle kaudu kujundatakse maja imago. Tihti kogunevad ühe suurema ja tuntuma rentniku ümber ka teised enam-vähem sama taustsüsteemiga või omavahel tihedalt seotud firmad.
Autor: Kairi Kõrm