19 detsember 1999

TOPidesse eesmärgipõhine hindamine

Aastavahetus on kokkuvõtete tegemise aeg, valitakse valla vägevaid, sajandi suurkujusid, ettevõtete TOPe jne. Pingeridade koostajad teevad tänuväärset tööd. Kuidas aga võrrelda ettevõtteid, mis üksteisest suurel määral erinevad?

Äriühingu tegevuse lõppeesmärk on kasumi teenimine, kuid vaid kasumit, käivet, rentaablust arvestades saame väga kitsarinnalise edetabeli.

Kasum on aktsionäride, mitte pingerea lugejate ehk ühiskonna eesmärk. Kui suudaksime sõnastada ühiskonna eesmärgi, saaksime pingereas ette paigutada ettevõtted, mis seda eesmärki kõige paremini saavutada aitavad. Nt selline sõnastus: Eesti ühiskonna eesmärk on olla maailmas läbilöögivõimeline ja pakkuda kvaliteetset elukeskkonda ühiskonnale. Ühiskonda selle eemärgi saavutamisel enim aitavad firmad ei pruugi figureerda kõrgel kohal senistes TOPides. Kui Eestis asuks näiteks Amazon.com, siis kukuks ta traditsioonilisest edurivist välja -- kahjumis ja kasumit pole niipea näha ka. Ometi peame tunnistama, et asunuks Amazon.com Eestis, nimetataks teda ammu Eesti Nokiaks.

Millised firmade iseloomustused võiksid kõige paremini aidata ühiskonna eesmärke täita?

Eksportimine. Eesti turg on teeklaasi suurune, seega tuleks eriti hinnata eksportivad ettevõtted. Eriti väärtuslikud on oskusteabe ja valmistoodangu eksportijad võrreldes tooraine eksportijatega. Siia võiks paigutada ka siseturule tootjad, kes suudavad importtooted turult välja tõrjuda.

Stabiilne areng. Praegustes edetabelites jõuab kõrgele kohale ühel aastal palju kahjumit ja järgmisel palju kasumit saades. Kord võites pälvib rohkem tähelepanu kui alati 4. kohale jõudes. Samas tekitavad stabiilsed ettevõtted vähem pingeid töötajatele, lihtsustavad riigieelarve planeerimist jne.

Suhtumine keskkonda. Ettevõtted, mis kasutavad loodusressursse säästlikult, aitavad tagada ühiskonna liikmetele parema elukeskkonna. Edetabelite koostamisel võib edasi kasutada ka näitajad ROI (investeeringute tulusus) ja rentaablus, iseloomustades nii säästlikku suhtumist rahakeskkonda.

Suhtumine inimestesse. Kaaludes firma kasumit keskmise palgaga, saame eesmärgile paremini vastava näitaja. Kasum kipub koonduma kitsa isikute grupi kätte, aga see võib väikeses ühiskonnas olla arengut aeglustav asjaolu, sest tähtis on maksejõuliste inimeste arv, mitte üksikute hüpermaksejõulisus.

Innovatiivsus näitab samuti head suhtumist inimestesse, nii oma töötajatesse kui ka ühiskonda laiemalt.

«Uudses» pingereas peaks ettevõtteid tahapoole nihutama nt klientide ebaproportsionaalne struktuur (oma teenuseid 100% riigile müüv ettevõte ei ole erasektori osagi), importimine ilma lisaväärtust andmata ja loomuliku monopoli staatus.

Hetkel kuum