21 detsember 1999

Kas jooksevkonto ülejääk viitab majanduse jahenemisele?

Ühe kvartali näitajate najal ei saa ega tohigi teha põhjapanevaid järeldusi majanduse arengutes ega muutusi prognoosides -- eriti, kui statistikas sesoonsust ei arvestata. Jooksevkonto näitajal võib olla mitmeid tahke.

Pikemas perspektiivis viitab jooksevkonto ülejääk kas kapitali sissevoolu pidurdumisele ning väljavoolule ja/või kodumaise nõudluse vähenemisele. Nimetatud tegurite vahelt III kvartali näitajatele selgitusi otsides saab peamiselt rääkida sesoonsusest (tugev teenuste positiivne bilanss), investeeringute nõudluse vähenemisest ja ka kapitali sissevoolu vähenemisest.

Seni on suurimat huvi pakkunud negatiivse tahuga investeeringutenõudluse vähenemine, mille üks põhjus võib aga olla varasematel aastatel tehtud n-ö üleliigsed investeeringud. Lisaks on rida teisi indikaatoreid, mis majanduse jahenemise minevikku jätavad ning majanduskasvu tugevnemisele viitavad.

Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on muidugi kena, et see mõjutab Eesti maksebilanssi soodsas suunas. Teiselt poolt -- kui jooksevkonto näitaja läheb plussi, siis pole ekspordiga kõik asjad korras.

Samas mõjutavad maksebilanssi ja jooksevkontot mõned suuremat sorti tehingud. Eesti majandus on niivõrd väike, et vahel piisab ühest ainsast tehingust, et viia näitaja ühes kvartalis ühte ja teises kvartalis teise äärmusesse. See ei näita mingisuguseid trende ja mina ei teeks veel erilisi järeldusi. Praeguse näitaja kohta ei oska ma veel öelda, kas see on nüüd hea või halb.

Eelnevalt on jooksevkonto defitsiidi puhul räägitud, et selle tekitaja on välisinvesteeringute sissevool, selle rahaga imporditakse peamiselt seadmeid ja masinaid, mis on iseenesest positiivne. Jooksevkonto defitsiit on olnud ühelt poolt majanduskasvuga kaasas käiv nähtus, teisalt näitab see majanduse ebastabiilsust ja ka haavatavust võimalike majandusriskide korral. Defitsiidi vähenemine viitab sellele, et majandus liigub tasakaalu suunas, mis on iseenesest hea näitaja.

Samal ajal väheneb investeeringute aktiivsus ja järelikult on nende tegurite, mis varem jooksevkonto defitsiiti tekitasid, osakaal vähenenud või lakanud. Mis on sellisel juhul kasvu allikad? Kui need on asendunud sisemaiste säästude ja neil põhinevate investeeringutega, pole katki midagi. Seda aga eriti toimunud pole. Võime öelda, et majanduskasvu tekitavate faktorite mõju on suhteliselt nõrgenenud.

Jooksevkonto defitsiit tähendab tegelikult välisvõlgnevuse kasvu, ülejääk kahanemist. Kui see tuleb näiteks ekspordi kasvu arvel, siis poleks ülejäägil midagi viga. Kui aga teisi majanduskasvu allikaid kõrval pole, siis on probleem olemas.

Hetkel kuum