• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas jooksevkonto ülejääk viitab majanduse jahenemisele?

    Ühe kvartali näitajate najal ei saa ega tohigi teha põhjapanevaid järeldusi majanduse arengutes ega muutusi prognoosides -- eriti, kui statistikas sesoonsust ei arvestata. Jooksevkonto näitajal võib olla mitmeid tahke.
    Pikemas perspektiivis viitab jooksevkonto ülejääk kas kapitali sissevoolu pidurdumisele ning väljavoolule ja/või kodumaise nõudluse vähenemisele. Nimetatud tegurite vahelt III kvartali näitajatele selgitusi otsides saab peamiselt rääkida sesoonsusest (tugev teenuste positiivne bilanss), investeeringute nõudluse vähenemisest ja ka kapitali sissevoolu vähenemisest.
    Seni on suurimat huvi pakkunud negatiivse tahuga investeeringutenõudluse vähenemine, mille üks põhjus võib aga olla varasematel aastatel tehtud n-ö üleliigsed investeeringud. Lisaks on rida teisi indikaatoreid, mis majanduse jahenemise minevikku jätavad ning majanduskasvu tugevnemisele viitavad.
    Eks see ole kahe otsaga asi. Ühelt poolt on muidugi kena, et see mõjutab Eesti maksebilanssi soodsas suunas. Teiselt poolt -- kui jooksevkonto näitaja läheb plussi, siis pole ekspordiga kõik asjad korras.
    Samas mõjutavad maksebilanssi ja jooksevkontot mõned suuremat sorti tehingud. Eesti majandus on niivõrd väike, et vahel piisab ühest ainsast tehingust, et viia näitaja ühes kvartalis ühte ja teises kvartalis teise äärmusesse. See ei näita mingisuguseid trende ja mina ei teeks veel erilisi järeldusi. Praeguse näitaja kohta ei oska ma veel öelda, kas see on nüüd hea või halb.
    Eelnevalt on jooksevkonto defitsiidi puhul räägitud, et selle tekitaja on välisinvesteeringute sissevool, selle rahaga imporditakse peamiselt seadmeid ja masinaid, mis on iseenesest positiivne. Jooksevkonto defitsiit on olnud ühelt poolt majanduskasvuga kaasas käiv nähtus, teisalt näitab see majanduse ebastabiilsust ja ka haavatavust võimalike majandusriskide korral. Defitsiidi vähenemine viitab sellele, et majandus liigub tasakaalu suunas, mis on iseenesest hea näitaja.
    Samal ajal väheneb investeeringute aktiivsus ja järelikult on nende tegurite, mis varem jooksevkonto defitsiiti tekitasid, osakaal vähenenud või lakanud. Mis on sellisel juhul kasvu allikad? Kui need on asendunud sisemaiste säästude ja neil põhinevate investeeringutega, pole katki midagi. Seda aga eriti toimunud pole. Võime öelda, et majanduskasvu tekitavate faktorite mõju on suhteliselt nõrgenenud.
    Jooksevkonto defitsiit tähendab tegelikult välisvõlgnevuse kasvu, ülejääk kahanemist. Kui see tuleb näiteks ekspordi kasvu arvel, siis poleks ülejäägil midagi viga. Kui aga teisi majanduskasvu allikaid kõrval pole, siis on probleem olemas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Investor: kui keegi teaks eduka idufirma valemit, siis kõik kasutaks seda
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Riigikohus kaitseväe polügoonist: maaomanik tulnuks kaasata
Riigikohus tunnistas õigusvastaseks Soodla harjutusvälja loomist puudutanud valitsuse korralduse, sest menetlusse ei kaasatud maaomanikku, kelle kinnistu asub keset harjutusvälja. Samas jättis kohus korralduse tühistamata, sest omaniku kaasamine poleks lõppotsust muutnud.
Riigikohus tunnistas õigusvastaseks Soodla harjutusvälja loomist puudutanud valitsuse korralduse, sest menetlusse ei kaasatud maaomanikku, kelle kinnistu asub keset harjutusvälja. Samas jättis kohus korralduse tühistamata, sest omaniku kaasamine poleks lõppotsust muutnud.